:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2023/05/05/15300850t1h5140.jpg)
Jõhvi ja Toila vald tahavad juba sellel aastal jõuda ühinemiskõnelustega lõpule ning järgmisel aastal korraldada rahvaküsitluse ja kinnitada volikogudes liitumislepingu.
"Toila pool oli väga optimistlik ja entusiastlik, et kiiresti kõnelustega edasi liikuda," kommenteeris Jõhvi volikogu esimees ning ühinemisläbirääkimiste töörühma juht Vallo Reimaa aprilli lõpus toimunud esimest ametlikku kõnelustevooru Jõhvi ja Toila delegatsiooni vahel.
Eelmine liitumine eesmärki ei täitnud
Sellel kokkusaamisel tõdeti, et 2017. aastal läbiviidud haldusreform, mille käigus ühinesid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald, ei täitnud oma eesmärki: ei saavutatud elanike arvu miinimumnõudeid ning Jõhvi väljumisega toonasest ühinemisprotsessist moodustus ilma konkreetse keskuseta vald, mis ei olnud ühegi ühinemisega edasiläinud osapoole sooviks. Seekordsel ühinemisel tuleb tähelepanu pöörata ka valla finants- ja seeläbi investeerimisvõimekuse kasvatamisele.
Arutati ka selle üle, kas kaasata ühinemisläbirääkimistele Alutaguse valda, mis on samuti Jõhvi-Ahtme kaksikkeskuse tagamaaks.
Vallo Reimaa sõnul on ta kriitiline kogu 2017. aastal riikliku sunni korras toimunud haldusreformi suhtes, nimetades seda kobarkäkiks. Ta lisas, et omavalitsused on väga erinevad, kuid neid eripärasid silmas ei peetud.
"Toila ei ole lihtne vald liitumiseks ning tema probleemiks on, et seal pole osavaldu," sõnas Reimaa. Tema sõnul on erinevate kogukondadega rääkimine ja selgitamine võtmetähtsusega, et hoida ära hilisemaid protestimeeleolusid ja arusaamatusi. "On tähtis, et kogukonnad säilitaksid oma identiteedi valla sees. Et sellesama Toila inimeste identiteet ei kaoks liitumise järel ära," lausus ta. Selleks on tema sõnul oluline, et uue omavalitsuse moodustamisel tekiks ka osavallad [vaata ka kõrvallugu − E.K.].
Toila ja Jõhvi elu on juba põimunud
Reimaa sõnul on Jõhvi ja selle lähipiirkonnas elavate Toila valla elanike igapäevane tegevus ja liikumine praegugi väga läbipõimunud, näiteks on paljudel Toila vallas elavatel ettevõtjatel ärid Jõhvis ning liitumine annaks neile rohkem võimalusi ka Jõhvi asjades volikogu tasandil kaasa rääkida.
"Kaugemal elavate kogukondadega on asi keerulisem ja nendega tuleb tegelda," sõnas Reimaa, pidades silmas eelkõige Kohtla-Nõmme ja Järve küla elanikke, kelle puhul ka läbirääkimislaua taga tõdeti, et nendele on Jõhvist suuremaks tõmbekeskuseks hoopis Kohtla-Järve.
Ühinemisläbirääkimiste töörühma juht tõdes, et õnneks on praegu Toilal ja Jõhvil piisavalt aega, et võimalikku ühinemist ette valmistada. Ühinemisleping loodetakse volikogudes heaks kiita aga juba järgmisel aastal, kui korraldatakse ka rahvaküsitlused, ning ühinemine ise saaks sel juhul teoks 2025. aasta sügisel, kui toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
Mis on osavald?
Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla või linna ülesannete täitmisel.
Osavalla elanike esinduskoguna moodustatakse osavallakogu, kelle liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud valla põhimääruses sätestatud korras.
Osavallakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla või linnaosa territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.
Osavallad loodi mitmel pool Eestis pärast 2017. aasta haldusreformi, et tagada reformi järel tekkinud suurvaldade kõigis osades igapäevaselt vajaminevate teenuste kättesaadavus, piirkonna heakord ning kohalike kogukondade huvide esindatus ja autonoomia. Osavaldadel võib olla ka oma eelarve. Sisu poolest on osavald analoogne suurlinnade, Eesti kontekstis näiteks Tallinna linnaosadega, kuid paikneb valdavas osas maapiirkondades.
Allikad: kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Vikipeedia