Eesti ajakirjandusettevõtted on šokeeritud otsusest tõsta ajakirjanduse tellimuste käibemaksu

Kuigi erakonnad ei rääkinud enne valimisi kavatsusest tõsta ajakirjanduse tellimuste käibemaksu, on nad nüüd selle siiski ette võtnud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Valitsuskoalitsiooni kavatsus tõsta ühegi analüüsita ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendipunkti ehk 80% võrra šokeerib Eesti ajakirjandusettevõtteid.

Eesti meediaettevõtete liidu tegevjuhi Merle Viirmaa sõnutsi on üleriigilistele ja kohalikele lehtedele maksutõus šokk, sest tellimustele kehtiva käibemaksumäära tõus tuleb lisaks üldisele käibemaksutõusule, mis meediaettevõtete reklaamimüügile nagunii rakenduks.

"Olime juba mitu nädalat kuulnud kuulujutte, et lisaks koalitsioonilepingus ja valitsuse tööplaanis kokkulepitud maksutõusudele sepitses koalitsioon salaja veel ka ajakirjanduse tellimuste käibemaksu tõusu. Valitsus omaalgatuslikult meid ei kaasanud ning plaani näidati hoopis opositsiooni soovina, kuid nüüd on selgunud, et see oli siiski kogu aeg valitsuse plaan: süvendada ebavõrdset konkurentsi digihiidudega ning viia Eesti ajakirjanduse kirjastamises Euroopa kõige kallimate riikide sekka − sellesse gruppi me edaspidi oma 9% käibemaksumääraga paigutume," ütles Viirmaa.

Eesti meediaettevõtete liidu liikmete kollektiivne äritulem 2021. aastal oli miinuses ning liidu tegevjuhi sõnul saab maksutõus tulla ainult kärbete arvelt.

"Kes saavad, kärbivad investeeringuid; kes ei saa, kärbivad töökohti. Kindlasti satub märkimisväärne hulk 850 ajakirjaniku töökohast Eestis löögi alla, sest viimase aasta jooksul on ajakirjanduse tegevuskeskkond oluliselt halvenenud: üle kahe korra on sõja ajal tõusnud paberi hind ja muud kulud, kiirenenud on reklaamiraha väljavool Eesti meediaturult," ütles Viirmaa.

Ta lisas, et Eesti on ainus riik Euroopas, kus ajakirjanduse käibemaks tõuseb. "Kui COVIDi ja Venemaa agressiooni tuules tehti suuri sõnu vaba ajakirjanduse olulisusest, venekeelse ajakirjandusega tegelemise olulisusest ja avaliku ruumi täiustamise vajadusest, siis need sõnad ei maksa valitsuse tegude valguses mitte midagi. Kõige kummastavamad on professionaalse ja avatud dialoogi puudus ning ausalt öeldes ebapädevad argumendid. Osa valitsuspoliitikute väited, et neil polnud alternatiive, on vääraks osutunud, käibemaksudirektiiv võimaldas just ajakirjandusele veel erinevaid lahendeid, mis riigi tulusid ei oleks muutnud. Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses," märkis Viirmaa.