Olgina lennuvälja arendamisel võetakse arvesse põhjanaabrite kogemusi

Olgina lennuvälja eskiis. Foto: Erakogu

Algkooli matemaatikaülesanne. Delegatsioon A väljus punktist N väikelennukiga kell 10.00 ja maandus punktis P kell 10.40. Delegatsioon B väljus punktist N bussiga kell 06.30, läbis pika marsruudi läbi punktide T ja H ning jõudis punkti P kell 14.30. Mitu tundi võitis delegatsioon A, võrreldes delegatsiooniga B?Vastus on lihtne: otse üle lahe lennates jõuab Narvast Kagu-Soomes paiknevasse Pyhtäässe seitse-kaheksa tundi kiiremini kui auto või bussiga − ja see teeb kokku muide peaaegu terve tööpäeva.

Tehnoloogia arengu mõju

Akupatareide ja elektrimootorite tootmise tehnoloogiate hoogne areng muudab mängureegleid nii autotööstuses kui väikelennunduses. Juba praegu toodetakse elektrilennukeid, mis on võimelised ilma laadimiseta läbima kuni 500 km. Seetõttu on vaid aja küsimus, millal hakatakse avama piirkondlikke lennuliine, millel veetakse reisijaid ja veoseid lühikestel vahemaadel väikeste elektrilennukitega (ja veoseid kaubadroonidega). Üks tähtsamaid tingimusi piirkondlike lendude tegemisel on lennurada, mis on võimeline lennukeid vastu võtma iga ilmaga ja aasta ringi.

Uus ajastu väikelennunduses

Kui vaadelda tsiviillennunduse arengut reisijateveo segmendis laiemalt, siis võib märgata järgmist suundumust. Suurte lennusõlmede ajastu, kus reisijad kogunevad otsekui puhvrisse ja suured lennukid veavad neid pika vahemaa taha laiali, asendub piirkondlike väikelennuväljade võrgustiku paralleelse väljaarendamise mudeliga, kus reisijad jõuavad punktist A punkti B paindlikumaid ja lühemaid marsruute pidi. Seda suundumust võib näitlikult illustreerida järgmise skeemiga.

Helsinki Easti lennuvälja arendamise strateegia. Foto: Erakogu

Olgina lennuväli kui Kirde-Eesti transporditaristu arendamise element

Selleks, et Kirde-Eesti teistest piirkondadest arengus maha ei jääks ning et meil oleksid olemas vajalikud transpordiühendused, sealhulgas lennuühendused Tallinna, Riia, Helsingi ja teiste naaberkeskustega, edendab Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) meeskond projekti, mille eesmärk on luua Olgina lennuvälja baasil nüüdisaegne piirkondlik lennuväli. Lennuvälja territooriumi arendamise kontseptsioon eeldab IVIA olemasolevate tööstusparkide sarnase äripargi loomist. Selle peamiseks eripäraks saaks äripargi territooriumil paiknev lennurada, mis on võimeline lennukeid vastu võtma iga ilmaga ja aasta ringi.

Selle teekonna esimene etapp oli Olgina tulevase äripargi detailplaneeringu algatamine ning selle koostamine on praeguseks lõpule jõudmas. Teise etapina valmistas IVIA ette ER201 projekti "Narva-Olgina Air Gateway", mis sai toetust ELi Eesti välispiiri programmist 2014-2020 ning mille põhieesmärk on koostada tulevase lennuvälja tehnilis-majanduslik analüüs.

18. augustil lendasid Soome IVIA ning Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe omavalitsuste esindajad. Foto: Erakogu

Olginast lennata on mugav, tarvis on vaid taristut

Selle projekti käigus külastasid kaks Ida-Viru delegatsiooni 2023. aasta augustis eri päevadel Soomet, et tutvuda sealsete kogemustega kohalike lennuväljade arendamisel.18. augustil lendasid Soome IVIA ning Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe omavalitsuste esindajad. 10kohalise reisilennukiga Pilatus-12NGX Olgina lennuväljalt üle lahe Soomes Pyhtää linnas asuvale Helsinki Easti lennuväljale jõudmiseks kulus delegatsioonil vaid 40 minutit.

Selle lennu põhieesmärk oli näidata strateegilise arengu eest vastutavate omavalitsuste esindajatele, et sellised lennud on meie piirkonna transpordiühenduste arendamise seisukohast teostatavad ja perspektiivikad.Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti direktori Anne Veevo sõnul on Olgina lennuväljal üsna head väljavaated ning samm-sammult saaksime ehitada endale lennuvälja, mis aitaks kaasa ettevõtluse ja turismi arendamisele meie piirkonnas.

Tutvus Soome lennuväljade ja kogemustega

Ida-Virumaa delegatsiooni teine, uues koosseisus visiit Soome sai teoks tänavu 29.-31. augustini. Selle käigus läbisime kolme päeva jooksul bussiga marsruudil Narva − Tallinn − Helsingi − Pyhtää − Kotka − Lappeenranta − Lahti ja tagasi kokku üle 1100 km. Meie visiidi eesmärk oli külastada Pyhtää, Lappeenranta ja Lahti-Vesivehmaa lennuväljasid.

Need kolm lennuvälja erinevad üksteisest nii ärimudeli kui funktsioonide poolest. Tutvudes nende lennuväljade n-ö köögipoolega, omandasime väga kasulikke teadmisi lennunduse valdkonnast. Soome lennuvälju külastades tekkinud ideid püüame ellu viia Olgina äripargi-lennuvälja arendamise järgmiste etappide käigus.

Tahame oma projektis ühendada Soomes nähtu praktilised aspektid ning seejuures varustada tulevase Olgina lennuvälja kõige nüüdisaegsemal tehnilisel tasemel (digital airport).

Meie eesmärk on asjatundlikult ja läbimõeldult taristusse investeerides rajada selline lennurada, mille edasine ülalpidamine, kasutades nüüdisaegseid tehnoloogiaid, ei langeks raske koormana kohalike omavalitsuste eelarvetele. Vastupidi: tahame, et see uus taristuobjekt tuleks juhtimise mõttes tõhus ning tooks meie elanikele kasu, kiirendades ja lihtsustades Kirde-Eesti transpordiühendust teiste piirkondadega.

"Tech Runway" − Põhjamaade suurim lennundusnäitus

Soome visiidi viimasel päeval, 31. augustil külastasime näitust "Tech Runway", mida korraldajad tutvustavad Põhjamaade suurima lennundusnäitusena. Näitusest võtsid osa Soome, Rootsi, Saksamaa, Eesti ja teiste riikide ettevõtted: väikelennukite ja nende komponentide tootjad, droonitootjad, tarkvaraarendajad, regionaalsed vedajad ja lennuväljade operaatorid.Ürituste programmi kuulus ka IVIA ettekanne näitusele kogunenud lennunduskogukonna esindajatele: selles rääkisime oma plaanidest ja tutvustasime tulevase Olgina äripargi-lennuvälja kontseptsiooni.

Meile on juba praegu oluline luua lennunduskogukonnas kontakte ja suhteid, et Olgina lennuväli jõuaks lähitulevikus Euroopa lennumarsruutide kaardile. Meie piirkonna turismisektoril on, mida külalistele pakkuda, ning me kõik oleme huvitatud uutest turismiturgudest ja -suundadest. Tänu lennuvälja arendamisele võivad Ida-Virumaal tekkida ka uued turismitooted ja võimalused.

IVIA roll

Miks asus lennuvälja arendamisega tegelema Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), kes oli seni tuntud peamiselt Ida-Virumaa tööstusparkide arendajana? Üks tegureid, mis sellise projekti idee sünnile kaasa aitas, oli suurte rahvusvaheliste tootmisettevõtete korduv huvi.

IVIA põhieesmärk oli ja on tuua piirkonda uusi tööstusinvesteeringuid, et luua siin uusi töökohti. Meie enam kui 10 aasta pikkuses ajaloos on olnud mitmeid juhtumeid, kui oleme kaotanud piirkonnale kasulikke investeeringuid vaid seetõttu, et Ida-Virumaa ja just Narva asuvad Tallinnast kaugel.

Mitmel juhul on välismaa suurettevõtted eelistanud Ida-Virumaale Tallinna, kuna nendele on olnud Ida-Virumaa suureks miinuseks lennuühenduse puudumine. Välismaa suurettevõtete tippjuhtidele tähendab sõit oma peakontorist tulevasse Narva tehasesse Tallinnaga võrreldes iga kord kuut tundi lisaaega (sinna ja tagasi). Aeg aga on ressurss, millel on äritegevuses paljudel juhtudel erakordne väärtus. Seetõttu saab lennuühenduse puudumine teiste keskustega mõnele suurele rahvusvahelisele ettevõttele Ida-Virumaale tulekul takistuseks. Mitmedki meie suurkliendid on kinnitanud, et nüüdisaegse lennuvälja olemasolu kasvataks suurettevõtete silmis piirkonna atraktiivsust kõvasti. Just seetõttu on IVIA lisanud Olgina lennuvälja arendamise oma prioriteetsete projektide sekka

Foto: logo

LÜHIDALT PROJEKTIST

* ER201 projekt "Narva-Olgina Air Gateway" viiakse ellu programmist "Eesti ELi välispiiri programm 2014-2020" ELi kaasfinantseeringuga (the European Neighbourhood Instrument).

* Taotleja ja projekti juhtpartner: SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA).

* Siduspartnerid (5): Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium.

* Projekti periood: 13.06.2023 - 12.12.2023 (6 kuud).

* Projekti eelarve: 131 247 eurot, sh toetus 94 122,30 eurot.

* Käesolev artikkel on valminud Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle artikli sisu eest vastutab ainuisikuliselt SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.