:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/03/15980999t1h3b53.jpg)
Riigikogu võimuliidu saadikute kokkulepe hääletamisel ei võimaldanud EKREsse kuuluval Ida-Viru poliitikul Arvo Alleril saada riigikogu aseesimeheks.
Võimuliidu saadikud ei lasknud Arvo Alleril saada riigikogu aseesimeheks
Alleri esitas riigikogu teise aseesimehe kandidaadiks suurim opositsioonipartei EKRE ja teda toetasid ka Keskerakonna saadikud. Kolmas opositsioonierakond Isamaa esitas omalt poolt aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase.
Hea poliitilise tava kohaselt on riigikogu teise aseesimehe koht kuulunud opositsiooni suurima erakonna esindajale.
Kuid juba enna hääletust andis Reformierakonna saadik Jürgen Ligi sotsiaalmeedias mõista, et Alleril, kui EKRE liikmel, ei lasta riigikogu aseesimeheks saada. "Koalitsioon ei tohiks sekkuda Riigikogu opositsiooni aseesimehe valimisse," kirjutas Ligi lisades, et on üks erand, mis seda reeglit kinnitab. "Erakond, kes eitab valimistulemusi ja nimetab Riigikogu ebaseaduslikuks, juhtigu mõnd mänguautot, mitte parlamendi istungeid."
Ligi märkis, et EKREt ei saa parlamenti juhatama lasta ja koalitsioon peab siiski sekkuma.
Riigikogu kahe aseesimehe valimisel on igal riigikogu liikmel üks hääl ja valituks osutuvad kaks enim hääli saanud kandidaati. Koalitsioonisaadikud leppisid kokku, et suurem osa neist hääletab küll Reformierakonna kandidaadi Toomas Kivimägi poolt, aga ülejäänud kolmandik toetab Jüri Ratast, et tema saaks rohkem hääli kui Aller, kes sai arvestada pisut enama kui paarikümne EKRE ja Keskerakonna saadiku toetusega.
Nii ka läks. Kivimägi sai 48, Ratas 27 ja Aller 21 häält.
Riigikogu esimehes valiti taas Lauri Hussar erakonnast Eesti 200.