Ida-Virumaal ei tohi enam silku püüda

Põhjarannik
Copy
Väike kalalaev.
Väike kalalaev. Foto: Põllumajandusministeerium

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 18. maist Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.

Tänaseks on räimepüügil Eestis kehtestatud maakondade ühiskvoot välja püütud. Ida-Virumaa kvoot oli kõige suurem − 130 tonni, samal ajal kui ülejäänud räimepüügimaakondade kvoot kokku on 160 tonni. Laupäevast on seetõttu Ida-Virumaal räimepüük lõppenud.

Kalanduspoliitika osakonna kalavarude nõuniku Kaire Märtini sõnul on 2024. aastal räimekvoot varasemast oluliselt väiksem, mis on tinginud ka lühema püügihooaja.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tagajärjel kaotab räim eluvõime. Seega tuleb lõpetada Ida-Virumaal ka kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse, teatas ministeerium.

Tagasi üles