Äsjased europarlamendi valimised kinnitasid Ida-Virumaal rohkem kui aasta tagasi toimunud riigikogu valimiste trende, kus lõviosa häältest võtsid Keskerakond ja organisatsiooni KOOS ainus kandidaat, praegu riigireetmise süüdistusega vahi all olev Aivo Peterson. Valitsusparteidele jäid taas häälteraasud.
Põhiline erinevus oli selles, et kui riigikogu valimistel sai Ida-Virumaal kõige rohkem hääli üksikkandidaadina kandideerinud Mihhail Stalnuhhin, kes visati Keskerakonnast välja selle eest, et ta nimetas Eesti valitsuse liikmeid fašistideks, siis kuna europarlamenti ta ei kandideerinud, jagunesid talle antud hääled Keskerakonna liidri Kõlvarti ja kohtu all oleva Petersoni vahel.
Valimisjaoskond Jõhvi põhikoolis. Jõhvis ja Toilas ulatus valimisaktiivsus üle 40 protsendi.Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik
Idavirulaste valimisind oli varasemast kolmandiku võrra suurem
Euroopa Parlamendi valimistel osales esialgsetel andmetel 33,6 protsenti Ida-Virumaa valimisõigusega kodanikest.
Võrreldes eelmiste Euroopa Parlamendi valimistega viis aastat tagasi oli hääletajaid koguni kolmandiku võrra rohkem, kuid võrdluses teiste maakondadega jäi Ida-Virumaa siiski valimisaktiivsuse poolest napilt viimaseks. Eestis tervikuna oli valimisaktiivsus 37,7 protsenti, eelviimaseks jäänud Põlvamaal 34,3 protsenti.
Ida-Virumaa omavalitsustest käis kõige enam inimesi valimas Toilas ja Jõhvis, kus osalusprotsent oli ligemale 41. Kõige passiivsemad valijad olid Kohtla-Järvel, kus valimisaktiivsus oli veidi alla 30 protsendi.
2019. aasta europarlamendi valimistel oli valimisaktiivsus Ida-Virumaal ülekaalukalt riigi madalaim − 24,3 protsenti. Eesti keskmine oli viis aastat tagasi samal tasemel nagu seekordki − 37,6 protsenti.
Tänavune Ida-Virumaa valimisaktiivsus ületas ka 2014. aasta tulemust, mis oli 30,7 protsenti.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/10/16139017t1h9193.jpg)
/nginx/o/2024/06/10/16139021t1h0164.jpg)