Kassikakk vajab iga pesakoha kaitset

Kassikaku arvukus on viimastel kümnenditel pidevalt ja kiiresti vähenenud. Foto: Toomas Huik /Scanpix

Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.

Kassikakku ohustab meie looduses väljasuremine, mistõttu vajab liik tõhusat kaitset.

"Viimastel aastatel on Eestis registreeritud vähem kui kümne kassikaku paari pesitsemine ja möödunud aastal sai Eestis lennuvõimeliseks teadaolevalt ainult üks kassikaku poeg. Et kassikakud Eestis lähikümnenditel välja ei sureks, on vaja leida üles kõik kassikaku elupaigad ja neid tõhusalt kaitsta ning võimaldada lindudele häirimatut pesitsemist," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

I kaitsekategooria nimestikku kuuluva kassikaku arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt ja kiiresti vähenenud, praegu on neid Eestis 30-40 paari, kuid kõik paarid ei saa järglasi. Kassikaku populatsiooni käekäiku mõjutavad nii looduslikud ohutegurid, nagu pesarüüste, toidunappus ja saagialade kvaliteedi muutused, kui ka inimmõjud, nagu keskkonnamürgid, pesitsusaegne häirimine, hukkumine elektriliinides ning metsaraie varem teadmata elupaikades.

Kaitse tegevuskava koostanud eksperdi Renno Nellise sõnul pesitseb kassikakk enamasti vanades hõredates valgusküllastes männikutes, valdavalt rannikualadel ja rajab pesa maapinnale. "Maaskasvavatele kakupoegadele on ohuks röövloomad ja -linnud, kes võivad neid maha murda. Osas pesapaikades on suur inimeste külastuskoormus, sest kassikakud pesitsevad rannikulähedastes, nii-öelda puhkemetsades, mis meeldivad ka inimestele," rääkis ta.

Sel kevadel kinnitatud tegevuskava näeb muu hulgas ette maapinnast kõrgemal asuvate pesaaluste rajamist asustatud elupaikadesse, et vähendada poegade murdmist ja häirimist maapinnal. Jätkata tuleb noorlindude uuringut GPS-saatjate abil; jälgida riikliku seire käigus lindude käekäiku kõikides teadaolevates elupaikades, uurida hukkunud lindude surmapõhjusi ning paigaldada asulate lähedastesse elupaikadesse infotahvlid, mis paluvad hoida koeri lõastatult ja mitte jalutada väljaspool teeradu.

Kassikaku asustatud pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 2020-2022 riikliku seire andmetel. Foto: Kassikaku kaitse tegevuskava

Kassikakk on suurte oranžide silmade ja silmatorkavate sulgkõrvadega Eesti ja kogu Euroopa suurim kakuline. Ta on paigatruu, häirimistundlik ja pikaealine lind. Kui paariline hukkub, jääb lind vahel pikaks ajaks üksikuks. Ka Eestis on teada mitmeid pesapaiku, kus kassikakud on üksikud ja enne uue paarilise leidmist järglasi ei saa.

Kassikaku kaitse tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.