Salapärase Sillamäe teemapark viib külastajad minevikku ja tulevikku

Teemapargi avamine algas keskaegsete sõjameeste võitlusega: MTÜ Karu Klubi tõi silme ette ajastu, millesse langeb Sillamäe esimene dokumenteeritud mainimine 1502. aastal. Esmamainimist kajastava üriku leiab muuseumis. Teemapark kujundati Sillamäe muuseumi taha õuealale, rohtu kasvanud tühjale väljale. Selle kordategemine oli pikka aega muuseumirahva suur unistus. "Seda kuni 2021. aastani, kui toona Sillamäe linnavalitsuses töötanud Anton Makarjev tuli muuseumisse ideega, et kirjutage teemapargi projekt ja esitage see regionaalarengu fondi konkursile," meenutas muuseumi direktori kt Jelena Antuševa avamisel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sillamäe muuseumi õueala keskel kõrgub nõukaaegne postament, aga selle otsas pole mitte Lenini või Stalini hiigelkuju, vaid tilluke värviline sportlane. "Inimene on seal pisendatud, sest ta ongi totalitarismis nagu tilluke kärbes," põhjendab teemapargi "Salapärane Sillamäe" kontseptsiooni loonud Mairo Rääsk.

Inimesed, kes lootsid Sillamäe muuseumi taga näha nõukaaja teemaparki, võivad pettuda. "Püüdsime anda edasi totalitarismi olemust, mida see inimese ja ühiskonnaga teeb ning miks me ei tohiks seda taga nutta. Aga see ei saagi kõigile inimestele meeldida," arvas ajaloolane Mairo Rääsk osaühingust BlueRay.

Ukraina sõja valguses olnuks staliniaegses riiklikus skulptuuride vabrikus valmistatud kuju kasutamine kohatu, lisas ta.

"Eriti arvestades, milline vastuseis on praegu ühiskonnas nõukanostalgiale, ja mõeldes ka nende inimeste mälestusele, kes Sillamäe sõja järel forsseeritult üles ehitasid − nii tsiviil- kui ka sõjavange käis siit läbi kümneid tuhandeid. Stalinism on seotud väga suurte inimlike kannatustega. Meie eesmärk polnud totalitarismi taasluua, pigem end ajaloo taagast lahti murda."

Tilluke võrkpalluri kuju suure postamendi otsas oleks nagu välja hüpanud popkunstist, millele viitab ka värvivalik. "Popukunst oli ka Nõukogude Eestis viis, kuidas oma meelsust võimudele mittemeelepäraselt väljendada. Aga kuju vähendamine lähtub ikkagi totalitarismi olemusest, sellest, mida ta inimesega teeb," selgitas Mairo Rääsk.

"Kui mõtleme maailmas toimuvale, siis meil ei ole vaja suuri vorme, vaid on vaja suurt sisu," lisas teemapargi kontseptsiooni koostada aidanud Egle Rääsk osaühingust BlueRay.

Must ja valge kast

Teemapark on külastajatele avatud sellest reedest. Väliala ilmestavad lisaks haljastusele, pargipinkidele ja sportlase kujule suur must ning väiksem valge kast. Must kast keskendub Sillamäe saladustele 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses. Sellele, kuidas uraanirikastusvabrik ja kaevandus tööle hakkasid. Külastaja saab virtuaalreaalselt minna aatomi sisse, kiigata tuumaelektrijaama tööd ja olla tunnistajaks tuumapommi hävitavale jõule.

Valges paviljonis on virtuaalreaalselt loodud Jevgeni Zamjatini kirjeldatud totalitaarne tulevikuühiskond. See on kõhedust tekitav vaatepilt, kus inimesele on jäänud ööpäevas kaks tundi oma isiklikku aega ning kõik on kontrollitav ja kontrollitud.

Kustutatud kohamälu taastamine

Tervikliku pildi linna ajaloost saab, kui külastada ka muuseumi uut püsinäitust, mis avati 12. märtsil, sest just sel kuupäeval 522 aastat varem mainiti Sillamäed esimest korda.

"Muuseumimajas algab näitus teemaga, kuidas sünnivad kohanimed. Sama hästi oleks võinud alustada näitust teemaga, kuidas kustutada kohamälu. 19. sajandi keskpaigas oli siin Põhja-Eesti suurim kuurort ja 1938. aastal maailma suurima utmisahjuga põlevkiviõlitehas, aga see kõik on mälust kustutatud. Soov anda Sillamäele tagasi tema minevik ja mitu nägu sai kandvaks teljeks, mille ümber hakkasime näitust ehitama," selgitas Egle Rääsk.

Sillamäe ekspositsiooni laiem eesmärk ongi vaadata Sillamäed laiemalt kui ainult suletud nõukogude linnana, millena inimesed teda kõige rohkem teavad, lisas Mairo Rääsk.