Töötuse tase Ida-Virumaal on kerkinud viimaste suvede suurimaks

Töötukassa on registreerinud tänavu uusi töötuid rohkem kui eelnevatel suvedel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Töötuse tase Ida-Virumaal läheneb 13 protsendile ehk tasemele, kus see pole suvekuudel juba palju aastaid olnud.

Kui aasta tagasi oli töötuse tase juuli alguses Ida-Virumaal 12 protsenti, siis sel aastal on 12,8 protsenti. Eestis keskmiselt on see näitaja 7,1 protsenti. Ida-Virumaa on selgelt maas ka eelviimasel kohal olevast Valgamaast, kus töötuse määr on 9,4 protsenti.

"Seis on väga halb," tõdes töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, kelle sõnul ulatus registreeritud töötute arv esmaspäevase seisuga üle 7400. Sellest rohkem oli töötuid Ida-Virumaal lähiminevikus juulikuus tema sõnul vaid 2020. aastal, aga siis oli maakonna elanike arv samuti mitme tuhande võrra suurem ja tollane töötuse kõrge tase oli tingitud eelkõige koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtestatud piirangutest.

ANNEKI TEELAHK

Iga päevaga saab üha selgemaks, et ka Ida-Virumaal jääb aina vähemaks selliseid töökohti, kus pole vaja osata eesti keelt.

Suurkoondamisi pole, aga väikesi on palju

Teelahk sõnas, et kui varasematel aastatel on töötuse tipud põhjustatud mingitest erakorralistest asjaoludest või suurkoondamistest, siis seekord on erinevaid põhjusi rohkem.

Nii-öelda uue suurema rühma töötute ridades moodustavad Teelahki sõnul need õpetajad, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele ning kellele on üldhariduskoolis, kutsehariduskeskuses või lasteaias töökoht üles öeldud.

Endiselt on suur osakaal värseketel koolilõpetajatel, kes pärast lõputunnistuse kättesaamist seavad sammud mitte järgmise taseme õppeasutusse, kaitseväkke või tööle, vaid töötukassasse.

Kuigi suurkoondamisi, mis tähendab töötukassa jaoks kollektiivseid koondamisi, kus 30 päeva jooksul öeldakse töökoht üles vähemalt kümnele protsendile töötajatest, pole Ida-Virumaal viimastel kuudel olnud, jätkuvad väiksemad koondamised, mis on hajutatud mitme kuu peale. Eriti väiksemates ettevõtetes, kes on jäänud jänni nii erinevate kriiside kui ka maksutõusudega.

Aasta alguses rääkis Anneki Teelahk, et alampalga järsk tõus soodustab Ida-Virumaal töötuse kasvu. "Tookord sain riigikogu liikmelt Eduard Odinetsilt selle eest kurja kirja. Kahjuks on järgnenud kuud kinnitanud Ida-Virumaal seda, et selline järsk tõus põhjustas ka töökohtade kaotamist," sõnas ta.

Jaan Tootsi linnapeaks olemise ajal ei ole töötus Narvas vähenenud. Foto: Ilja Smirnov

Narva linnapeal oli olukorrast tööturul liiga roosiline pilt

Narva linnapea Jaan Toots rääkis eelmisel nädalal oma üheksat kuud selles ametis kokku võttes, et on väga rahul Narva töötuse näitajatega. Tema sõnul olevat töötus Narvas langenud 7,1 protsendini, aga siis, kui ta mullu oktoobris linnapea ametisse asus, oli see 13,8 protsenti. "See on super! Sellist protsenti pole isegi üle-eestiliselt," märkis ta.

Paraku ei kinnita töötukassa andmed Tootsi optimistlikku ja roosilist pilti. Nimelt oli 7. juuli seisuga Narvas 3215 töötut. See on paraku ligemale 200 võrra rohkem kui aasta tagasi ja koguni 400 võrra rohkem kui mullu oktoobri alguses, mil Tootsist sai Narva linnapea.

Kõige enam on vaja õpetajaid ja keevitajaid

Samas ei nimeta optimistliku meelega Teelahk olukorda katastroofiliseks, sest viimastel kuudel on ligikaudu 700 inimest töötukassa abil uue töökoha leidnud. "Halb on see, et neid inimesi, kes töö kaotavad, on praegu rohkem," ütles ta, lisades, et tööle saamine eeldab siiski oskusi või valmisolekut õppida uut ametit. Ida-Virumaal vajatakse praegu kõige rohkem õpetajaid ja keevitajaid.

"Samuti saab iga päevaga üha selgemaks, et ka Ida-Virumaal jääb aina vähemaks selliseid töökohti, kus pole vaja osata eesti keelt. See piirab oluliselt nende koolilõpetajate valikuid ja võimalusi, kes pole koolis eesti keelt ära õppinud," sõnas Teelahk.

Paraku suureneb töötukassa juhi sõnul ka nende inimeste hulk, kes pole üldse valmis oma elu ümber korraldama ja kellel puudub igasugune plaan B olukorraks, kui see töökoht, mis neil on palju aastaid olnud, ühel hetkel kaob. "Ollakse pahased riigi peale ja leitakse, et kõik teised on süüdi, aga paljud neist ei soovi ise midagi ette võtta ja eeldavad, et neile sobiva töö leidmine on teiste mure," ütles ta, märkides, et töötukassa spetsialistid puutuvad selliste inimestega üha rohkem kokku.

Teelahki sõnul on väga tähtis, et kui ükskord peaks tekkima suurem töötajate vajadus nendel ettevõtetel, kes saavad praegu toetusi õiglase ülemineku fondist, oleks rohkem praegusi töötuid valmis ümberõppeks ja motiveeritud tööle asuma.