Hendrik Agur: "Kohtla-Järve kogukond ja koolid on mõistnud, et eesti keele valdamine on hädavajalik"

Hendrik Aguri sõnul on oluline, et eesti keeles saaks suhelda ka väljaspool kooli seinu, näiteks huvitundides, aga ka linna üritustel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor, linnavolikogu liige Hendrik Agur on aastaid olnud kriitiline Kohtla-Järve põhikoolide eesti keele õpetamise taseme suhtes. Kui haridus- ja teadusministeerium avaldas eelmisel nädalal linna viies põhikoolis toimunud järelevalve tulemused, selgus, et 88 protsenti eestikeelsele õppele üle läinud 1. ja 4. klassi tundidest, mida kontrolliti, toimusid ka tegelikult eesti keeles. Aguri meelest on tegemist märkimisväärse saavutusega, mis näitab, et koolides on hakatud eesti keele õpet senisest oluliselt tõsisemalt võtma.

Kuidas hinnata neid järelevalve tulemusi Kohtla-Järve munitsipaalkoolides?

Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve annab kinnituse, et eestikeelsele õppele üleminek Kohtla-Järvel ei ole enam pelgalt poliitiline siht, vaid tegelik, järk-järgult elluviidav hariduslik ja kultuuriline muutus. Tulemused näitavad, et koolide ja õpetajate tasandil on võetud vastutusrikas roll keelekeskkonna kujundamisel ning õpetamise keeleline kvaliteet, sealhulgas õpetajate sujuv eesti keele kasutus, on paljudes koolides juba hea. Eriliselt tuleb hinnata õpetajate individuaalset pühendumust. Samas koolis võib olla suur erinevus klasside lõikes sõltuvalt sellest, kas õpetaja oskab eesti keelt kõrgtasemel ja rakendab aktiivselt keelekümbluse või LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõpe) metoodikat. See viitab sellele, et reformi tegelik tõhusus sõltub inimeste, mitte ainult dokumentide tasandil tehtud valikutest.