Arvo Aller valiti riigikogu aseesimeheks

Riigikogu aseesimeheks valitud Arvo Alleri poolt hääletas 20 riigikogu liiget. Foto: Teele Toova

Ida-Virumaa poliitik ja EKRE liige Arvo Aller valiti esmaspäeval opositsioonikandidaadina riigikogu teiseks aseesimeheks. 

Arvo Alleri poolt hääletas 20 riigikogu liiget. Esimeseks aseesimeheks valitud reformierakondlane Toomas Kivimägi sai 58 häält. Isamaa kandidaat Urmas Reinsalu kogus 17 häält ega osutunud  valituks. 

Alleri valimine riigikogu aseesimeheks muutus tõenäoliseks esmaspäeva hommikul, kui lisaks EKRE saadikutele otsustasid teda toetada ka Keskerakonna saadikud.  

Riigikogul tuli uuesti aseesimehed valida, kuna senine teine aseesimees Jüri Ratas osutus valituks Euroopa parlamenti ja ta lahkub riigikogust. 

Aller üritas riigikogu aseesimeheks saada ka aprilli alguses, aga riigikogu võimuliidu saadikute kokkuleppe tõttu see ei õnnestunud.

Alleri esitas tookord riigikogu teise aseesimehe kandidaadiks suurim opositsioonipartei EKRE ja teda toetasid ka Keskerakonna saadikud. Kolmas opositsioonierakond Isamaa esitas omalt poolt aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase.

Kuid juba enne hääletust andis Reformierakonna saadik Jürgen Ligi sotsiaalmeedias mõista, et Alleril kui EKRE liikmel ei lasta riigikogu aseesimeheks saada, ja osa koalitsioonipoliitikuid hääletas hoopis Jüri Ratase, mitte reformierakondlasest Toomas Kivimägi poolt. Kivimägi sai 48, Ratas 27 ja Aller 21 häält. 

Arvo Aller ütles tookord, et võimuliit rikkus Jüri Ratase poolt hääletamisega esimest korda aastakümneid toiminud head poliitilist tava, et riigikogu teine aseesimees tuleb suurima esindatusega opositsioonierakonnast, ja see on samm autoritaarsuse suunas. "On selge, et Ratas on koalitsioonile meelepärane ja neile lähedal seisev poliitik," sõnas ta.

Seekord teatasid võimuerakonnad juba enne hääletamist, et nad ei sekku opositsiooni-poolse riigikogu aseesimehe valimisse.

Arvo Aller on sündinud 28. juulil 1973. aastal Kohtla-Järvel. Ta on lõpetanud Kohtla-Järve 1. keskkooli ja Eesti maaülikooli agronoomia erialal ning Tallinna tehnikaülikooli tööhügieeniku erialal.

1997. aastal asus taimekasvatuse konsulendina tööle Ida-Virumaa talupidajate liitu. Oli selle liidu tegevjuht 1999. aastast kuni 2019. aasta detsembrini, mil ta asus Eesti maaeluministri ametisse kuni jaanuarini 2021. 

Aastatel 2021-2023 oli ta Jõhvi abivallavanem. 2023. aasta märtsis sai ta riigikogu valimistel 815 häält ja pääses kompensatsioonimandaadiga riigikogusse. 

2002. aastal liitus Rahvaliiduga, millest praeguseks on saanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Arvo Aller on olnud palju aastaid korvpalliklubide BC Karjamaa ja HITO eestvedajaid ning treenereid ja osalenud vabatahtlikuna paljude spordivõistluste korraldamisel. Mänginud ise korvpalli meeskondades HITO ja Must Hobune.