Kohus mõistis kelmuses süüdistatud Martin Repinski õigeks

Martin Repinski kohtuprotsess Harju maakohtus. Foto: Sander Ilvest

Harju maakohus mõistis kolmapäeval endise Poliitiku ja Jõhvi eksvallavanema Martin Repinski usalduse kuritarvitamises, kelmuses ja omastamises õigeks, ent ühes omastamise episoodis lõpetas kriminaalmenetluse, kuna teos võivad esineda väärteo tunnused.

Repinski süüdistus kelmuses seisnes selles, et riigikogu liikmena töötades esitas Repinski taotluse hüvitada tema elukoha üürikulu, kuid süüdistuse kohaselt ta tegelikult kuluhüvitise taotlusesse märgitud aadressil ei elanud ega tasunud selle aadressiga seotud üüri, teatas ERR.

Repinski kasutuses oli ka riigikogu liikme tööga seotud kütusekulude hüvitamiseks kütusekaart. Omastamise süüdistuse kohaselt ostis ta ise ja lubas ka teistel osta 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta aprillini kütusekaardiga kokku 459 liitrit diislit, mis ei olnud riigikogu liikme tööga seotud.

Usalduse kuritarvitamise süüdistus seisnes selles, et töötades Jõhvi vallavanemana määras Repinski 2019. aasta märtsis kolmele omal soovil teenistusest lahkunud ametnikule põhjendamatult kuue kuu palga suurused lahkumishüvitised.

Usalduse kuritarvitamise süüdistuses mõistis kohus Repinski õigeks. Kohus leidis, et koosseisu eesmärgiks ei ole lahendada kriminaalõigusega vaidlusi sellest, kas keegi mõistis õigesti avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni.

"Varaliste huvide järgimata jätmise kohustuse rikkumisena saab käsitada üksnes sellist tegevust, mis tekitab kannatanule põhjendamatut kahju. Iga juhtimisviga või eksimus avaliku teenistuse seaduse või muu õigusakti vastu ei ole usalduse kuritarvitamise kuritegu. Arvestada tuleb ka seda, mil määral oli hüvitiste maksmine kantud süüdistatava arusaamast, et tegemist on kannatanu eesmärkide saavutamiseks vajaliku kuluga. Nii ei ole iga kulu tekitamine kannatanu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine ega kahju," märkis kohus.

Kelmuse süüdistuses seoses riigikogu poolt hüvitatud üürikuludega mõistis kohus Repinski samuti õigeks.

Kohus möönis, et sularahas üüri tasumise ja üürikorteri kasutamise asjaolud võisid esmapilgul tekitada põhjendatud kahtluse, kas tegelikult on üüri kunagi tasutud ja mis eesmärgil on korter üldse üüritud, ent kahtlused ei olnud süüdimõistva otsuse tegemiseks kohtu hinnangul piisavad.

Õigeksmõistmise tingis asjaolu, et kohtu ette jõudnud kaudsed tõendid ei võimaldanud teha tõsikindlat järeldust, et sündmused leidsid suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust aset nii nagu süüdistusaktis kirjas, märkis kohus.

Seega ei tuvastanud kohus, et Repinski oleks riigikogu kantseleile esitanud valeandmeid korteri üürimise, seal elamise ja üüri tasumise kohta.

Omastamise süüdistuses seoses riigikogu liikme Olerexi kütusekaardi kasutamisega kaheksal korral mõistis kohus Repinski samuti õigeks.

Arvestades kuluhüvitiste nappi regulatsiooni ning ebaselget rakenduspraktikat pidas kohus põhjendatuks esimese viie tankimise osas, et tegemist oli riigikogu liikme tööga seonduva kuluga.

Kolmel korral kütuse tankimise osas ei olnud vaidlust selles, et kütusekaarti kasutas keegi teine, kuid väljaspool mõistlikku kahtlust ei õnnestunud tõendada seda, et Repinski oleks andnud või lubanud kellelgi kolmandal isikul oma riigikogu liikme kütusekaarti kasutada riigikogu liikme tööga mitteseonduvateks sõitudeks, märkis kohus. Alles jäi kõrvaldamata kahtlus, et kütusekaarti võidi kasutada Martin Repinski teadmata.

Ühe kütuse tankimise osas tunnistas Repinski, et kasutas ekslikult riigikogu liikme kütusekaarti ning hüvitas kohtumenetluse kestel riigikogu kantseleile kulu, pea sada eurot.  

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et prokuratuuri hinnangul on oluline, et kohus tuvastas tõendite põhjal süüdistuses esitatud faktilised asjaolud ehk selle, et süüdistuse aluseks olnud teod selliselt ka toimusid. Küll aga ei nõustu prokuratuur õigusliku hinnanguga, mille kohus neile tegudele andis.

"Kohus avaldas täna vaid otsuse resolutiivosa ja selgitas saalis põgusalt, kuidas enda hinnanguni jõudis. Kohtusaalis kõlanud selgitused ei olnud aga piisavad, et prokuratuuri hinnangut esitatud süüdistuse osas muuta," sõnas ta.

Rüütli sõnul kohus küll nentis, et riigikogu liikmete kuluhüvitistega seotud kord on liialt laialt tõlgendatav, ent see ei muuda prokuratuuri seisukohta, et kuluhüvitisi tohib kasutada vaid otseselt riigikogu liikme tööga seotud ülesannete täitmiseks. "Avaliku raha kasutamisel tuleb olla läbipaistev ja vastutustundlik ning prokuratuuri hinnangul on ka praegust kuluhüvitiste korda arvestades võimalik sellisele tegevusele anda kriminaalõiguslik hinnang."

"Seetõttu ootame kohtult tervikotsust, et tutvuda kohtu argumentatsiooniga täies mahus. Seejärel analüüsime kohtu põhjendusi ja otsustame, millises mahus Harju Maakohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustame," sõnas prokurör.