Jõhvi lähedal auto alla jäänud hunt osutus šaakaliks

Copy
Šaakalit märgati Eestis esimest korda aastal 2013. Kuna ta on ise siia tulnud, siis võõrliigiks teda ei peeta.
Šaakalit märgati Eestis esimest korda aastal 2013. Kuna ta on ise siia tulnud, siis võõrliigiks teda ei peeta. Foto: freepik.com

Esmaspäeva õhtul Jõhvi lähistel auto alla jäänud loom polnud hunt, vaid nagu hiljem selgus, hoopis šaakal.

19. augusti hilisõhtul anti häirekeskusele teada, et Jõhvi vallas Kotinuka külas Tallinna-Narva maanteel on tee peal loom. Päästjad leidsid eest vigastatud looma, kelle kohta arvasid, et see on noor hunt, ja viisid ta Päite loomade varjupaika.

Seal selgus siiski, et tegemist on šaakaliga. Varjupaiga perenaine Ksenia Klotškova ütles, et looma vigastused olid nii rasked, et ta suri paari tunni pärast. Klotškova sõnul pole nende varjupaika šaakaleid varem sattunud, kuid ta teab, et piirkonnas neid liigub. "Sõbranna saatis mulle eelmisel aastal Sillamäel tehtud video, kus see loom oli elumajade juures," rääkis ta.

Ida-Viru jahimeeste seltsi tegevjuht Marko Vinni ütles, et viimase nelja aasta jooksul on Ida-Virumaal kütitud kaks šaakalit. "Šaakal ei ole Eestisse sisse toodud võõrliik nagu näiteks kährik või mink. Ta on loomulikul teel ise siia tulnud, mistõttu on ta jahiloom," sõnas Vinni. See tähendab, et ka šaakali küttimine on reguleeritud ning jaht on lubatud septembrist veebruarini.

Kuna šaakal elab peamiselt rannaniitudel, on ta Eestis end sisse seadnud peamiselt rannikualadel ehk Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tema toidulauda rikastavad linnud. Sisemaale ta Vinni sõnul eriti ei tüki, sest seal peremehetseb hunt, kes on aga šaakalile surmavaenlane. "Üldiselt on nii, et kus on šaakal, seal ei taha olla rebane, ning kus on hunt, seal ei taha olla šaakal. Ehk siis šaakal sööb rebast ja hunt šaakalit," kirjeldas Vinni.

Šaakalid ilmusid Eestisse enam kui kümme aastat tagasi. 2013. aastal küttisid jahimehed Kiviõli lähedal isase šaakali, kes oli Eestis üks esimesi tabatud selle liigi esindajaid.

Vikipeedia andmetel ulatub šaakali levila Kesk-Aafrikast Lähis-Ida ja Kesk-Aasia kaudu Hindustani poolsaareni. Levila põhjapiir läbib Kaukaasia ja Moldova ning Ungari ja Austria. Mõni aasta pärast Eestisse jõudmist on šaakalit kohatud ka Taanis ja Soomes.

Tagasi üles