66aastasena suri Eesti Põlevkivi endine juht Ilmar Jõgi.
Suri Eesti Põlevkivi endine juht Ilmar Jõgi
Ilmar Jõgi asus Eesti Põlevkivi etteotsa 2007. aasta augustis ja lahkus ametist 2010. aasta augustis, mil see ettevõte kandis juba nime Eesti Energia Kaevandused.
Põhjarannik kirjutas 2010. aastal, et Ilmar Jõgi kolme aasta pikkune ajastu jääb meelde kui stabiilne ja vapustusteta aeg, mil kaevandusettevõtted töötasid ilma meeleavalduste ja ametiühingu suuremate ähvardusteta. Samas tuli põlevkivi konkurentsivõime säilitamiseks pidevalt vähendada kulutusi ning ka Jõgi ajal kadus ettevõttes sadu töökohti, neist suur osa ettevõtte peakontoris.
Eesti Põlevkivi toonane kommunikatsioonijuht Raivo Lott meenutas, et oli üks nendest, keda Jõgi koondas. "Kuid ta tegi seda aumehelikult ja mul polnud seetõttu talle mingeid etteheiteid," sõnas ta, märkides, et juhtimisstiililt erines Jõgi kardinaalselt Eesti Põlevkivi sajandi alguses juhtinud Mati Jostovist. "Jõgi oli väljapeetud ja väga hea argumenteerimisoskusega, kaitses ettevõtte ja selle inimeste huvisid," ütles Lott, lisades, et see oli ilmselt vastukarva Eesti Energia tollastele juhtidele, kes 2010. aastal ei pikendanud Jõgiga töölepingut.
Ilmar Jõgi kõrval neil aastail Eesti Põlevkivi juhatusse kuulunud tootmisdirektor Erik Väli meenutab, et Jõgi oli hingelt hea koolitaja. "Sellest tulenevalt oli ta hea kõnemees ja oskas inimesi õigetpidi suunata. Ta oli hea inimeste tundja. Ta mõõtis kümme korda, enne kui otsuseid tegi. Tema kõrval oli hea ja rahulik töötada," sõnas Väli, lisades, et Jõgi ajal toimus ka suurem meeskonnavahetus, mil paljud vanema põlvkonna juhid jäid pensionile ja ta tõi nende asemele nooremaid juhte.
Praegun Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar, kes on olnud ka valitsuse esindaja Ida-Virumaal ja puutus erinevatel aegadel Ilmar Jõgiga kokku, meenutas, et Jõgil oli alati ideid ja julgust asju otsustada. "Teine asi oli aga see, et tema isemõtlemine ja otsustusjulgus ei pruukinud kõrgematele ülemustele ja poliitikutele meeldida. Nii jäi ta peale lepinguperioodi lõppu kõrvale Eesti Põlevkivi juhtimsest," sõnas Altosaar lisades, et Ilmar oli äärmiselt meeldiv ja usaldusväärne inimene!
Nii Lott, Väli kui Altosaar tõid esile, et Ilmar Jõgi oli väga tugeva isamaalise hoiakuga.
Ilmar Jõgi sündis 1958. aastal Venemaal Komi ANSVs Inta linnas, kuhu tema vabadusvõitlejatest vanemad olid küüditatud. Tema isa Ülo kuulus Erna luurerühma ja ema Aili lasi 15aastase koolitüdrukuna õhku punamonumendi Tallinnas Tõnismäel.
Eestisse kolis Ilmar Jõgi alles kümneaastasena 1968. aastal. Ta lõpetas Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse erialal. Ta on töötanud insenerina teedeehituse laboratooriumis, koolitaja ja konsultandina firmas EKE Ariko, arendusdirektorina ehitusfirmas FCM. Aastatel 1998-1999 oli ta Eesti Energia juhatuse liige ja arendusdirektor, seejärel juhtis kaheksa aastat Eesti suurimat vanametalli käitlemise ettevõtet Kuusakoski. Pärast Eesti Energiast lahkumist töötas ta Teede Tehnokeskuses. Kuni tänavuse aasta juunini oli ta Eesti keskkonnauuringute keskuse nõukogu liige.
Ta harrastas aastakümneid idamaade võitluskunsti tai-chi'd ning on olnud sel alal ka treener ja võistluste korraldaja.