Siseminister tunnustas kodanikupäeva aumärgiga Ida-Virumaalt Maarja-Liisa Lepsalut ja Eevi Paasmäed

Maarja-Liisa Lepsalu ja merekonteiner, millest sai Toila vallas ringi liikuv noortekeskus. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Siseminister Lauri Läänemets andis kodanikupäeval aumärgi viieteistkümnele tublile eestimaalasele, kes vabast tahtest oma kogukonna heaks panustavad. Ida-Virumaalt pälvisid tunnustuse Toila valla noorsootööjuht Maarja-Liisa Lepsalu ja kogukonna eestvedaja Eevi Paasmäe.

Toila valla noortevolikogu arvates väärib Maarja-Liisa Lepsalu kodanikupäeva aumärki oma pühendumise ja panuse eest noorte arengusse ning kogukonnaelu rikastamisse, pakkudes välja uuenduslikke lahendusi.

"Märgatud saada on igal juhul tore ja eriti teeb südame soojaks, kui märkamine tuleb noortelt. Järelikult olen nende jaoks midagi õigesti teinud," kommenteeris Maarja-Liisa. "Teistpidi − kui tunnustusüritusel minu kohta tekst ette loeti, siis tundsin, kui ebamugavasse olukorda ma ise noori panen, kui ma neid igale poole tunnustamistele esitan."

Mida siis noored Maarja-Liisa kiituseks ütlevad? Ta on noori üle kümne aasta suunanud, et nad oleksid aktiivsed, võtaksid vastutuse ja neist sirguksid arukad ühiskonnaliikmed, olles neile sealjuures mentoriks. Tema juhtimisel on Toila valla noortekeskused kasvanud väljapaistvaks valdkonna suunanäitajaks, mis tõi jaanuaris haridus- ja teadusministeeriumilt üle-eestilise aasta noortekeskuse tiitli.

Noortele ja koos noortega

Maarja-Liisa vedas mobiilse noortekeskuse loomist, mis sündis koostöös noortega ning lähtus nende soovidest, vajadustest ja huvidest. Merekonteinerit saab liigutada kohtadesse, kuhu noored kogunevad, kaasates ka neid, kelleni muidu noorsootöötajad ei jõua. Projekt on saanud tähelepanu ka väljaspool Eestit, sest on valitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku konkursi "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu" finalistide sekka.

Poolteist aastat tegi Maarja-Liisa oma noortetiimiga intensiivset tööd, et avada augustis Eesti kaevandusmuuseumis põgenemistuba. Tegemist ei ole üksnes piirkonna uue turismiteenusega, vaid sellega kaasnevad töökohad noortele, mis aitab kaasa noorte iseseisvumisele. Kaevanduse endisesse lõhkeainelattu rajatud põgenemistuba valiti ka Toila valla aasta teoks 2024.

Noored hindavad, et Maarja-Liisa pakub võimalusi kodukohta panustada. Ta teeb seda väikese tagamõttega. "See seob noori tugevamini kodukohaga," usub ta.

"Olen ise ehe näide sellest, et olen läinud ära Tallinna, aga tulnud üsna kiiresti tagasi. Üks põhjus oligi see, et sain ennast koolinoorena teostada, seda märgati ja hinnati, see tõmbas tagasi. Kui Tallinnas olin osa hallist massist, siis tundsin, et Ida-Virumaal on võimalik ennast päriselt teostada niimoodi, et sellel on ka silmaga nähtav tulemus," rääkis Maarja-Liisa.

Kogukonna väsimatu vedur

Eevi Paasmäe tutvustamas trükist Laagna kandi kadunud koolidest. Maarahvaseltsi Vanatare tegevus on tänu Eevi vedamisele ja projektide kirjutamisele hulga sisukamaks muutunud. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Eevi Paasmäe on kohaliku kogukonna vedur ja tänu temale on vagunitel kergem järele tulla. Ta ei saanud minna aumärki vastu võtma, sest avastab kirgliku reisisellina sel nädalat Ateenat.

Eevi panustab vabatahtlikuna mitme kodanikuorganisatsiooni tegevusse: ta on juhatuse liige Sillamäe eesti seltsis ja maarahvaseltsis Vanatare, on Ida-Virumaa Eesti naisühenduste ümarlaua algataja ja lööb kaasa Eesti kultuuriseltside ühenduses.

"Mind käivitab tahe aktiivne olla. See on vist geenides. Mäletan väga hästi seda aega, kui ütlesime oma emale: "Kuule, sa oled kaks päeva nüüd kodus olnud, kas seda on sinu jaoks palju?" Sest juba ta pidi minema midagi küla peale tegema," meenutab Eevi.

Nüüd ütleb tema lapselaps, et see on rumal jutt, nagu oleks pensionäridel palju aega. Sest vanaemal ei ole.

"Ja teine asi on see, et ma ammutan sellest jõudu ja energiat. Ma ei kujuta ette, kui peaksin kodus istuma − siis ma ei viitsiks tubagi koristada. Tegutsemisest oma jõu, energia ja tervise ammutangi. Olen kogu elu niimoodi elanud ja eriti meeldib mulle uusi ideid otsida."

Inimesed, kes vabaühendustes Eeviga kokku puutuvad, kiidavadki tema ideede rohkust ja loomingulisust. Tänu sellele pakub ta pidevalt välja uusi algatusi ja lahendusi. Samal ajal on tal erakordne oskus teisi inimesi kaasata, motiveerida ja inspireerida.

Näiteks maarahvaseltsi Vanatare tegevus on tänu Eevi vedamisele ja projektide kirjutamisele hulga sisukamaks muutunud. Nii on paigaldatud mälestuskivi Laagna piirkonna kadunud koolidele ja ilmutatud trükis, mis käsitleb Narva ümbruse eestikeelsete koolide tegevust ja ajalugu. Kogutud materjal on seda väärtuslikum, et ühiskonnas on kaotsi minemas teadmine Ida-Virumaast kui põliste eesti kogukondade elupaigast.

Eevi eestvõttel on korraldatud ka laste suvist loomelaagrit, külade päeva ja igakuiseid tareõhtuid. Uhke peoga tähistas maarahvaselts Vanatare Eesti lipu 140. aastapäeva, mida jääb pikaks ajaks meenutama saja neljakümnest heegeldatud motiivist valmistatud seinapannoo. Kuna Eevi oskab kogukonna tegevust ka pildile tuua, on kasvanud seltsi liikmeskond ja üritustel käib rohkem rahvast.