:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/09/16534345t1h7790.jpg)
Kohtute haldamise nõukoda andis oma nõusoleku kahe kohtumaja sulgemiseks Eestis järgmisel aastal, kuid Jõhvi kohtumaja puhul lükati otsus märtsikuusse.
Kohtute haldamise nõukoda andis 6. detsembril peetud istungil justiitsministrile nõusoleku sulgeda 2025. aastal Tartu maakohtu Põlva kohtumaja ning üks Pärnu kohtumaja.
Lisaks palus nõukoda justiitsministeeriumil ette valmistada konkreetsed seisukohad märtsikuiseks istungiks, et saaks arutada varem meedias jutuks olnud Jõhvi kohtumaja sulgemist. Varem Jõhvi kohtumaja sulgemise plaani teravalt kritiseerinud Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa nimetas ühismeedias seda heaks uudiseks. "Koos riigiga õigete regionaalpoliitiliste lahenduste leidmine võtabki aega. Kohtusüsteem ei tohi siin jääda üksinda, sest regionaalpoliitika eeldab horisontaalseid valdkondadeüleseid kokkuleppeid ehk riigi koostoimes tegutsemist. Eesti on kahjuks selles vallas juba pikka aega taandarengus. Sellepärast loodan väga, et põhi on nüüd käes ja saab võimalikuks liikumine riigi tegeliku süsteemse juhtimise suunas. Ilma selleta regionaalpoliitika võimalik ei ole," sõnas Reimaa.
Põhjarannik kirjutas oktoobri lõpus, et Viru maakohus kaalub Jõhvi kohtumaja sulgemist 2026. aastast, et täita riigi etteantud 300 000 euro suurust kärpeplaani. Praegu maksab kohus Riigi Kinnisvara ASile aastas maja eest renti 465 000 eurot. Uuest aastast peaks see summa tarbijahinnaindeksi kasvu tõttu veel umbes 20 000 euro võrra suurenema. Hoone ise kuulub OÜ-le Õigusmaja ning Riigi Kinnisvara on üürivahendaja.
Kohtumaja sulgemise plaani on tauninud Jõhvi vallavalitsus, leides, et see võib lõhkuda piirkonnas tegutsevate riigiasutuste tervikliku süsteemi.
Kohtumaja sulgemise vastu on teinud pöördumise ka Jõhvi kohtumaja kohtunikud ning kohtujuristid.
Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse enne läbi ning kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas.
Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib riigikohtu esimees.