Töötukassa prognoosib alanud aastal Ida-Virumaal tööpuuduse murrangulist langust

Mitusada inimest peaks sel aastal tööle võtma Narva kerkinud magnetitehas. Ettevõtte personaliosakonna kinnitusel on tööle tuleku soovi avaldanud juba üle tuhande inimese. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Töötukassa prognoosib, et sel nädalal taas 13 protsendini tõusnud tööpuuduse tase Ida-Virumaal langeb aasta jooksul murranguliselt ja seda eelkõige tänu õiglase ülemineku fondi toel loodavatele uutele ettevõtetele.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga, on tööpuudus Ida-Virumaal samas suurusjärgus. Kui mullu samal ajal oli Ida-Virumaal registreeritud 7743 töötut, siis nüüd 280 võrra ehk vaid 0,4 protsendipunkti jagu vähem. Samas on töötute arv märgatavalt suurem kui 2022. ja 2023. aastal. Näiteks kolm aastat tagasi samal ajal oli töötuse määr 11,2 protsenti ja töötuid veidi üle 6300 ehk enam kui tuhande võrra vähem kui praegu, olgugi et sama aja jooksul on maakonna elanike arv vähenenud mitme tuhande inimese võrra.

Millise palga eest milliseid töökohti töötukassa pakub?

• 245 vabast töökohast moodustavad suure osa haridustöötajad ning erinevate valdkondade tippspetsialistid ja õmblejad.
• Väiksemal hulgal otsitakse ka elektrikuid, ehitajaid, metsatöölisi, keevitajaid, tehnoloogiainsenere, lüpsjaid, tööpingioperaatoreid, sõidukite ja seadmete mehaanikuid, monteerijaid, traktoriste, lukkseppi, aga ka näiteks hambaarsti ja füsioterapeuti.
• Varasemaga võrreldes on jäänud vähemaks müüjate ja klienditeenindajate tööpakkumisi, mida Anneki Teelahk seostab keeruliste aegadega kaubanduses, mis on tingitud omakorda elanike ostujõu vähenemisest.
• 40 protsenti brutopalga pakkumistest jääb vahemikku 1500-1999 eurot, 20 protsenti ületavad 2000 euro piiri ja 20 protsenti jääb alla 1000 euro.

Jaanuaris pole paranemist veel näha

Ainuüksi tänavuse aasta kahe esimese nädalaga on töötute read täienenud ligemale paarisaja inimese võrra. Samal ajal on töötukassa kaudu pakkuda vaid 245 töökohta ehk üks töökoht iga 30 töötu kohta.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõdes, et aasta alguses on töötute arvu tõus olnud viimastel aastatel tavapärane. Tema sõnul ei ole maakonnas viimase aasta jooksul suuremaid koondamisi olnud, ent töökoha kaotus on tabanud inimesi väga erinevates valdkondades ja ettevõtetes ning enamasti ei toimu koondamised korraga, vaid jupi kaupa.

Ta tõi näiteks, et põlevkivitööstuse ettevõtetes koondati eelmise aasta jooksul järk-järgult ligikaudu 400 inimest. Põhjuseks suuresti energiaturu heitlikkus, kus on keeruline pikema aja peale ette näha, kui palju tööd kaevandused ja elektrijaamad saavad. Praeguseks on töötukassas neist jätkuvalt kirjas 259. Ülejäänutest on osa tööle tagasi kutsutud ja osa leidnud uue töö mujal.

Mängumuutjaks võivad saada uued ettevõtted

Samas usub Anneki Teelahk, et alanud aastal pöördub tööpuuduse graafik murranguliselt allapoole. Tema sõnul on väga keerukas täpsemalt prognoosida, milline võiks Ida-Virumaa töötuse tase olla aasta pärast, aga ta hindab reaalseks, et töötute arv võib väheneda 1000-1500 inimese võrra, mis viiks töötuse taseme 10-11 protsendini. "See oleks suur saavutus," leiab ta. See oleks selge suund paranemisele, kuid töötuse tasemelt jääks Ida-Virumaa ikkagi praegusest Eesti keskmisest 7,3 protsenti maha ning oleks endiselt kõigist maakondadest suurim.

Kurb on vaadata, kui inimesel pole nagu tõsist põhjust, miks ta ei võiks tööle minna, aga ta ei lähe.

Anneki Teelahk

Optimismiks annavad Teelahki sõnul alust eelkõige need plaanid, mis on seotud õiglase ülemineku fondist toetust saanud uute ettevõtete rajamise ja olemasolevate laiendamisega. Kuna suurem osa toetuse toel kavandatust peab valmima ülejärgmise aasta augustiks, siis võib olla ootuspärane, et sel aastal on maakonnas oodata palju ehitustöid ning uued ettevõtted peavad hakkama ka töötajaid värbama.

Samas tõdes Teelahk, et praegu on nendest ettevõtetest vaid üksikud töötajate värbamiseks töötukassa poole pöördunud, kuna suurem osa neist on veel hoovõturajal. "Küsimus ongi, millal ja kui palju nad töötajaid vajavad, aga kindlast saame aidata neil ettevõtetel inimesi leida," sõnas ta.

Olemasolevaid töökohti võib veelgi kaduda

Maakonna töötuse taseme kogupildi seisukohast on tähtis siiski ka see, kui palju ja millise hooga olemasolevaid töökohti ära kaob. Teelahk tõdes, et nii maksutõusud kui ka alampalga järjekordne järsk tõus võivad kaasa tuua selle, et osa seni piiri peal toime tulnud ettevõtteid panevad uksed kinni.

Ühe suurema haavatava valdkonnana toob ta välja kohalikud õmblusettevõtted. Kuigi nende seas on tema sõnul ka neid, kes teevad keerukamaid ja kallimaid töid ning saavad tänu sellele maksta alampalgast oluliselt kõrgemat palka, jääb paljudes õmblusfirmades palk selgelt alla tuhande euro.

"Sellistel õmblusfirmadel on üha raskem leida töötajaid, sest töökoormuse ja palga suhe ei ole paljudele vastuvõetav. Samas teevad sellised firmad põhiliselt allhankeid ja nad ei saa oma ostjatelt küsida sama töö eest suuremat hinda, kuna siis kulud tõusevad," rääkis ta, lisades, et samasuguste probleemide ees on ka teistes valdkondades tegutsevad väiksemad ettevõtted.

Töötukassa keskendub tööisu äratamisele

Kas ja kui palju tööpuudus Ida-Virumaal väheneb, sõltub Teelahki sõnul ka sellest, kui paljusid pikaajalisi töötuid, kes on kodus olnud juba rohkem kui aasta aega, õnnestub veenda tööle asuma. Praegu moodustavad nad maakonna kõigist töötutest pisut rohkem kui kolmandiku.

Töötukassa kavatseb tööisu äratamiseks hakata rohkem koostööd tegema ka omavalitsustega. "Need omavalitsused, kus koostöö toimib, näevad, et nad ei pea enam nii paljudele oma elanikele toimetulekutoetust maksma. See inimene läheb tööle, saab ise endaga hakkama ja maksab lisaks ka makse," arutles Teelahk.

Teiseks kasvab tööleasumisel ka enesekindlus. "Meil on üks sihtrühm näiteks üle 40aastased naisterahvad, kes valdavad vaid vene keelt. Enamikul käivad mehed tööl, naised on harjunud kodus olema. Nad on pikaajalised töötud. Tööturg on neist ilma jäänud ja inimene ise ei ole ka õnnelik. Kurb on vaadata, kui inimesel pole nagu tõsist põhjust, miks ta ei võiks tööle minna, aga ta ei lähe. Ta saaks palka ning ka rohkem endale lubada, kõigil on ju vaid üksainus elu. Meil tuleb teda kõvasti veenda, et töötada on kasulikum kui kodus istuda," tõi ta näiteid.

Pikaajaliste töötute kõrval moodustavad töötukassa Ida-Virumaa osakonna klientidest suure rühma ka 16-24aastased noored, keda on üle tuhande. "Osale neist on küllaltki keeruline pakkuda ka täiendusõpet, kui neil endil pole selgust, kas ja millist tööd nad tahavad teha, aga samas palgaootused on üsna kõrged ja tööharjumused madalad. Selliste noorte töölesaamine ja nende juhtimine muutub keerulisemaks," rääkis Teelahk.

Tema sõnul ootavad kõik majanduse paranemist, aga tuleb arvestada, et tööturg reageerib sellele viitega. "Mingi liikumine siiski on. Kuigi tööpuudus on meil endiselt kõrge, siis eelmise aasta jooksul läks 6628 töötukassas registreeritud Ida-Virumaa inimest tööle," ütles ta.