Tartu ülikooli rektor Toomas Asser usub Narva kolledži kestmisse

Toomas Asser külastas regionaalsetest õppeasutustest esimesena Narva kolledžit, sest selle olukord on teistest keerukam.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser loodab, et regionaalsete kolledžite rahahäda laheneb ning kakskümmend aastat tegutsenud Narva kolledž jätkab nii õpetajate kui IT-spetsialistide koolitamist.

Kui aasta alguses võis üleriigilisest meediast lugeda, et Narva kolledžil püsib vaevu hing sees, siis praegu on emaülikooli juhtkond üsna optimistlikult meelestatud. 

Mitme ministri töölaual

Ülikooli rektor tõstatas kolledžite rahastamise küsimuse mullu detsembris haridus- ja teadusminister Mailis Repsile saadetud kirjas. Seal ta ütles, et kuna regionaalsetel kolledžitel on lisaks hariduse andmisele palju kõrvalrolle, ei jaksa ülikool neid ise kinni maksta.

"See küsimus on olnud varjusurmas, aga meie suureks rõõmuks on ta nüüd eri ministrite töölaual," ütles Asser teisipäeval pärast rektoraadi Narva kolledžis toimunud koosolekut.

Asseri sõnul on tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav Narva kolledž Eesti kultuuri ja kohaliku elu keskus Narvas. Samas on kolledžis õppivate üliõpilaste arv aina kahanenud ja tegevustoetus ei kata enam kõiki õppetööga seotud kulusid.

"Pole kahtlust, et Narva kolledžil on tähtis roll piirkonna sotsiaal-majandusliku elukvaliteedi parandamisel," märkis Asser.

Ilja Smirnov

Soovime selle külastusega tuua Narvat Tartule ja Tartut Narvale lähemale. 

Raul Eamets

Samas ei ole riik sellist regionaalset arendustööd Tartu ülikooli rahastamisel seni arvestanud. Läinud aasta lõpus võttis ülikooli senat seisukoha, et regionaalarengu toetamine õppe- ja teadustegevuseks eraldatud rahast ei ole jätkusuutlik ega ka õigustatud.

Praeguseks on haridus- ja teadusministeerium esitanud ülikoolile halduslepingu kavandi, millega riik on valmis võtma kohustuse rahastada ülikooli regionaalpoliitilisi tegevusi eraldi riiklike programmide kaudu. Ülikooli juhtkond osutas Narva visiidiga, et selleks tuleb kokku leppida kindlad allikad.

"Kolledžid on kohalikule elule olulised ja vajavad eraldi lähenemist, olgu siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi või teiste regionaalsete arendajate poolt. Siin peab saavutama konsensuse ja mul on hea meel, et see küsimus on nüüdseks laiemat tagasisidet saanud," tõdes Asser. 

Kaks suunda 

Uus rektoraat soovib tutvuda lähemalt kõikide allasutuste, sealhulgas kolledžitega. Narva kolledž oli esimene valik, sest selle olukord on Asseri sõnul teistest keerukam.

"Meil on kavas minna ka Pärnusse ja Viljandisse, aga nendega ei ole kiiret. Narva kolledžis on lisaks rahastamisele probleemiks see, et juhtimine võiks olla konkreetsem ja kohalolevam [kolledži direktoriks valitud Kristina Kallas on praegu palgata puhkusel, et kandideerida erakonna Eesti 200 esimehena riigikokku − toim.]. Üheskoos tuleb leida parimad võimalused edasiseks arenguks. Me ei ole siin lihtsalt inimeste ärakuulamiseks, vaid selleks, et positiivse programmiga edasi minna." 

Rektor usub, et Narva kolledž on alles ka kümne aasta pärast. "Ma ei arva, et kolledž kaob, pigem tuleb leida optimaalne arengusuund. Selleks on vaja kolledžile juhti − ei saa tekitada visiooni ilma juhita. See omakorda tähendab valimiste äraootamist." 

Asseri hinnangul tuleks Narvas jätkata nii IT-spetsialistide koolitamist, millega tehti algust nelja aasta eest, kui õpetajakoolitust vene- ja mitmekeelsete haridusasutuste jaoks, milleks kolledž omal ajal loodi.  

"Suure tõenäosusega oleks mõistlik edasi arendada mõlemat suunda. IT-valdkonnas, eriti rakenduslikes suundades, on kindlasti potentsiaali ja siinset keelekeskkonda arvestades võiks vene keele kui võõrkeele õpetamine turul laiemat huvi pakkuda. IT-valdkonna puhul peab küll arvestama, et õpetajate palganõuded maailmaturul on suhteliselt kõrged. Võimalik, et selleks riigiks on Ukraina, kust me võiksime inimesi saada."

Idapiiri tagant tuleb juba osa Narva kolledži õppijaid − praegu on hingekirjas 43 välistudengit. Mida arvab rektor Indrek Neivelti ideest rajada Narva rahvusvaheline IT-kolledž, mis teeks üliõpilaskonna veelgi kirjumaks?

"Kindlasti on see hea mõte ja võimalik, et seda võiks realiseerida meie erasektori koospanustamisega. See tähendab laiemat debatti, mil määral tuleb tasuline õpe Eesti kõrgharidusmaastikule. Me pole seda ülikoolis süvitsi arutanud, aga oleme valmis kaasa mõtlema," kinnitas Asser.

Töökeskkonna vahetus 

Kui rektoraat kogunes Narva kolledžisse üheks päevaks, et pidada maha iganädalane koosolek, siis sotsiaalteaduste valdkonna juhtkond töötab piirilinnas reedeni.

"Töökeskkonna vahetus on oluline, kuna võimaldab paremini mõista regionaalse kolledži mõneti teistsugust positsiooni ja tegutsemiskeskkonda võrreldes ülikooli Tartus asuvate üksustega," põhjendas sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets.

"Meie kolledžid ja ka õigusteaduskonna Tallinna osakond seisavad pidevalt silmitsi emaorganisatsioonist kaugel töötamise katsumustega − olgu see siis igapäevases asjaajamises või õppekorraldusega seotud tegevustes. Soovime selle külastusega tuua Narvat Tartule ja Tartut Narvale lähemale," lisas Eamets.

Tagasi üles