Politoloog: pall on eestlaste väravas

Kristina Kallase arvates peaksid eestlased muutma oma arusaama sellest, kuidas lõimumine peaks kulgema. Foto: Matti Kämärä

Miks tunnevad eestlased, et kui nad astuvad sammu venekeelse vähemuse kaitseks, väheneb samavõrra nende kaitstus? Selle üle arutleti eile Ida-Virumaa naiste ja rahvuskultuuriseltside ümarlaudade ühisel seminaril.

Politoloog, Balti uuringute instituudi juhatuse liige Kristina Kallas kõneles seminaril sellest, mis lõhestab kõige rohkem ühiskonda.

"Üks meie suuremaid väljakutseid on, kuidas saavutada stabiilsus lõhenenud ühiskonnas. Seda olukorras, kus lõimumine ja vähemuste õiguse küsimus on Eestis julgeolekustatud," märkis ta. Ehk kui kõige kohal lasub julgeolekuohu vari, tunnevad eestlased, et kui nad astuvad sammu vähemuste kaitseks, väheneb samavõrra nende endi kaitstus.

Kallas pareeris nii venekeelsete kuulajate väite, et tegelikult Venemaa Eesti julgeolekut ei ähvarda, kui eestlaste imestuse, miks arvab vene kogukond, et kõikjal on mängus ameeriklaste karvane käsi. "Küsimus ei ole selles, mida Venemaa või Ameerika reaalselt teeb, vaid kuidas eri osapooled seda tajuvad."

Küsitluse järgi näeb rohkem kui kaks kolmandikku eestlastest Venemaas ohtu Eesti iseseisvusele ja sama palju venelasi seda ei näe. "Kui inimene tajub, et Venemaa on ohtlik, siis ükskõik mida Venemaa reaalselt teeb, pannakse see kohe ohtliku konteksti. Ja kuna venekeelne elanikkond Venemaas ohtu ei taju, siis nad ei saa aru eestlaste ohutundest," selgitas Kallas.

Suurem usaldus

Kultuuriministeeriumi välisvahendite ekspert ja Kohtla-Järve linnavolikogu liige Eduard Odinets huvitus, mida saavad teha vastastikuse usalduse suurendamiseks tavalised inimesed, kes geopoliitilistes mängudes kaasa ei löö.

Kallas arvas, et praegu on lõimumise pudelikaelaks eestlased. "Seda on ka paljud sotsioloogid kinnitanud, et pall on eestlaste väravas. Esiteks tuleks eestlaste poolt maha võtta assimileerumise surve, mida küll ei ole poliitilistes programmides, küll aga tavaeestlaste arusaamas sellest, kuidas lõimumine peaks kulgema. Venelastelt ei eeldata ainult eesti keele äraõppimist, vaid ka eesti mõttemalli ja maailmapildi ning eestlaste väärtuste ülevõtmist."

Politoloogi kinnitusel on 21. sajandil assimilatsiooni peaaegu võimatu teostada.

"Kui venelased emigreerusid eelmise sajandi alguses Prantsusmaale, siis assimilatsiooni surve oli väga suur, aga neil polnud valikut: tuli panna lapsed prantsuskeelsesse kooli, lugeda prantsuskeelseid ajalehti jne. Praegu võid küll survestada, aga ma ikkagi vaatan Vene televisiooni ja panen lapsed vene kooli. Pigem võib surve tekitada vastureaktsiooni," arvas ta.

Riigi tasandil peaks aga Kallase hinnangul loobuma etnilise riigi käsitlusest, mille järgi on Eesti eestlastele loodud riik, mille ülesanne on ainult eestlaste keele ja kultuuri säilitamine. "Näiteks ajaloo õpetamises tuleks omaks võtta ka kellegi teise ajaloolise mälu elemente. Meil elavad inimesed, kellel on raske end eestlaste ajalooga samastada, kuna see kujutab neid päris palju vaenlastena."

Rohkem präänikut

Riigikeele õppes tuleks piitsa kõrval kasutada rohkem präänikut, kusjuures präänikuks oleks keeleõppevõimaluste laiendamine, arvas Kallas.

"Eesti keel on eestlastele nii tähtis. Me ühelt poolt nõuame selle oskamist ja teiselt poolt hoiame keele ainult endale. Kui eesti keel on meil kokkuleppel riigikeel, mida me kasutame ühiste asjade ajamiseks − ja minu arvates ei ole eriti venelasi, kes seda praegu vaidlustaks −, siis tuleks keeleõppesse rohkem investeerida."

Kallas märkis, et keeleõppe kvaliteet on erafirmades väga kõikuv, mistõttu tuleks luua mahukas ja suure eelarvega riiklik keeleõppeprogramm täiskasvanutele. See ei tähendaks ainult tasuta keeleõppevõimalusi, vaid ka seda, et riik juhib metoodikat, mille järgi keelt õpetatakse, ja kontrollib kvaliteeti.

Kallase hinnangul on venekeelne kogukond teinud eestlastest rohkem samme, et keskpõrandale kokku liikuda. "Võib-olla tuleks teha veel üks samm selleks, et eestlastel pinge maha võtta. Ehk on vaja üle korrata, et aktsepteeritakse eesti keelt riigikeelena või võetakse omaks, et Eesti riik baseerub demokraatlikel väärtustel. Niipea kui vaidlustatakse neid põhimõtteid, mis on eestlastele fundamentaalsed, tekib ohutunne."

Samal ajal peaksid eestlased loovutama tükikese võimu. "Võimukontrolli ära anda tundub praeguses julgeolekuolukorras väga raske. Samas on kasvanud eestlaste valmidus aktsepteerida näiteks muukeelset peaministrit või teha leevendusi kodakondsusseaduses. Nüüd on küsimus, millal poliitilised otsused järele tulevad," arutles Kallas.