Politsei otsib liikluse ohjeldamiseks abi hingearstidelt

Vaid viis kilomeetrit kiiruse ületamist ning jalakäijat kehastav koonus hakkas tegema kõrgeid õhulende. Foto: Peeter Lilleväli

Teisipäevasel kohtumisel Virumaa ajakirjanikega rääkisid maanteeameti ja politsei esindajad praegusest liiklusolukorrast ning sellest, milliseid uusi nippe nad on kasutusele võtnud, et avariide ja liiklussurmade arvu vähendada. 

Esmaspäeval avalikustas meedia, et 2016. aastast tõuseb trahvi päevamäär kahekordseks: seniselt neljalt eurolt kaheksale. Politseinikud ei usu, et üksnes trahvide tõstmine tooks liiklusohutuse alal kaasa suure läbimurde. "Kui vaadata liiklussurmade statistikat, siis oleme viimased kolm aastat paigal tammunud," tõdes maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits. "Liikluses hukkunute arv on Eesti taasiseseisvumise järel vähenenud kuus korda, kuid tõenäosus avariis hukkuda on Eestis siiski kaks korda suurem kui Rootsis. Plaanime edaspidi võtta statistika aluseks vigastatute arvu, kuna hukkunute arvust lähtudes kujuneb ühe õnnetu juhuse osakaal väga suureks ja see annab moonutatud üldpildi. Praegu arutame sotsiaalministeeriumiga, kuidas kõik andmed vigastatute kohta ka maanteeametisse jõuaksid," rääkis Ernits.

"78 hukkunut aastas − see võib tunduda ju väike number, ent seda ainult statistilisest vaatepunktist. Kui aga mõtleme, et igal hukkunul on lähedased, alles siis selgub eeskirjade rikkumise tegelik hind," ütles Annika Elm Ida politseiprefektuuri liiklustalitusest. Inimelule on raske hinnasilti külge panna, kuid maanteeameti andmeil moodustavad Eestis liiklusõnnetuste kahjud 1,5% SKTst. Seda ei ole oluliselt vähem, kui me kulutame riigikaitseks.

Saririkkujatele tavakaristus ei mõju

Liiklusõnnetuste analüüs näitab, et avariide põhjused on läbi aastate ühed ja samad. Ikka kiirus, joobes juhtimine või hooletus ülekäigurajal. Viimasel ajal on jõudsalt esile kerkinud ka kergliiklejate süül tekkinud rasked õnnetused. Seda asjaolu politsei oma töös prioriteetide paika sättimisel ka arvestab. See aga ei tähenda, et muid rikkumisi võiks karistamatult sooritada. "Mina mundris politseinikuna ei saa mööda vaadata ka väiksematest rikkumistest. Püüame terve politsei ulatuses juurutada põhimõtet, et kui pole kiiret väljakutset, siis ka ühelegi väiksele rikkumisele läbi sõrmede ei vaadata," ütles politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak.

Lisaks trahvidele, arestidele ja auto konfiskeerimisele on politsei viimastel aastatel püüdnud saririkkujate karistamisel ka psühholoogia abiks võtta. "Saatsime kaks aastat tagasi saririkkujatele õõvastava, liiklusõnnetust kujutava pildiga jõulukaardi. Ja eelmisel aastal ükski nendest inimestest politseile korduvate rikkumistega vahele enam jäänud," ütles Tänak. "Kui üks noormees suutis juhiloa puudumisest hoolimata aasta jooksul 24 korda politseile roolis vahele jääda, siis temasugusele tavakaristused ei mõju. Sellise inimesega peavad tegelema hingede insenerid," lausus Tänak.

Kõige raskem on aga kasvatada kergliiklejaid. "Mullu püüdsime neid seada valiku ette: kas trahv või koolitus. Paraku jäi suur üüritud ruum loengupäeval pooltühjaks," kurtis Tänak. Sellegipoolest proovitakse tänavu uuesti.

Ka väiksematele rikkumistele ei vaadata läbi sõrmede

Võttes aluseks liiklusõnnetuste põhjused, on politsei ka oma prioriteedid natuke ümber seadnud. "Kui vaatame selle aasta kolme esimese kuu statistikat, siis näeme, et Ida prefektuuris on jõudsalt kasvanud väikeste kiiruseületamiste eest määratud karistuste arv. Millegipärast on levinud valearusaam, et natuke kiiremini võib ikka sõita ja politsei eesmärk on ainult madallendurite püüdmine," ütles Annika Elm. Teadlased on aga välja arvutanud, et lubatud 50 asemel 60kilomeetrise tunnikiiruse juures toimunud otsasõit kergliiklejale suurendab hukkunute arvu peaaegu kaks korda. Samuti kitseneb suurema kiiruse korral juhi vaateväli ja reageerimiseks jääb aega väheseks. "Seetõttu on meie sõnum ühene: ka väike kiiruseületamine on tõsine rikkumine ja politsei selle ees silmi ei sulge," sõnas Elm. Viimastel aastatel on suurenenud kergliiklejate süül tekkinud rasked õnnetused, aga nii mõneski peres oleks lein olemata, kui autojuht poleks sõitnud vaid 5-10 kilomeetrit tunnis kiiremini.

Praeguse eesmärgi − kolme aasta keskmisena mitte rohkem kui 75 hukkunut aastas − täitmine on "tänu" selle aasta alguses toimunud traagiliste avariide arvu järsule kasvule küsimärgi all. Aga nii maanteeamet liikluskorralduse poole pealt kui ka politsei järelevalveorgani ja karistava käena otsivad lahendusi, et liiklusohutust suurendada.

Rootsi tulemusteni on meil aga veel pikk maa minna. Ennekõike määravad liikluse ohutuse ära kõik seal osalejad: jalakäijad, ratturid ja autojuhid. Kõigil tasuks tihedamini peeglisse vaadata.

"Paljud arvavad, et nendega ei saa midagi juhtuda. Püüame seda mõtlemist igati muuta. Elu näitab, et keegi meist pole liiklusohvri rolli eest kaitstud," rõhutasid politsei ja maanteeameti esindajad.