Kohtla-Järve elab aprillist saati tolmupilvedes

Tuul keerutab tööstuspiirkonnas päevast päeva tolmu üles ning läkitab selle linna suunas. Foto: Peeter Lilleväli

Varakevadest saati VKG ja suletud poolkoksimägede poolt lähtuva tolmuga hädas olevad Kohtla-Järve vanalinna ja Järve linnaosa elanikud palusid abi keskkonnaministeeriumilt.

Järve linnaosa matvatest tolmupilvedest hakati kõva häälega rääkima tänavu aprillis, kui tugev tuul suletud poolkoksimägedelt kattepinnast üles keerutas.

Sagedased tuulised ilmad ja lisaks kuivus on linlasi sestsaati püsivalt tolmupilvedes elama sundinud. Muret on kurdetud nii linnavalitsusele kui keskkonnainspektsioonile, muutunud pole aga midagi. Viimases hädas läkitati rohkem kui saja allkirjaga abipalve keskkonnaministrile.

Kirjas kirjeldati tekkinud ohtlikku olukorda: tolm tungib elu- ja ametiruumidesse, kus seda sisse hingatakse.

"See on ohtlik, mürgine tolm, mis kandub suurte pilvedena paljude kilomeetrite kaugusele, tungides läbi hoonete pragude, nii et hingata on raske. /---/ Tolm tekib ja lendub nii tumedatelt, kaasa arvatud suletud poolkoksimägedelt kui ka heledatelt ladestusaladelt, mis paiknevad VKG territooriumil."

Võimalikke tolmuallikaid mitu

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov rääkis, et esimesena hakkasid tolmu pärast kurtma ASi Nitrofert töötajad, linnaelanike kaebused tulid hiljem.

"See tolm ei tule suletud mägedelt, see on põlevkivitolm," usub Solovjov, et tolmu allikaks on hoopis ASi VKG territooriumile ladestatud põlevkivimäed. "Sügisel oli meil VKGga sellest juttu, aga siis tulid vihmad peale ja probleem kadus ära. Nüüd peame nendega uuesti selle teema üles võtma," lubas ta.

VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann välistas selle võimaluse: "Värsket põlevkivi meie õue peal ei ole ja seega ei  saa sealt ka tolmu tulla. Eelmisel aastal ladestasime põlevkivi  küll ja siis oli ka tolmuprobleem, aga kui see  on juba mõnda aega kuhjas seisnud ning vihmast või kastmisega niiskust saanud, tekib peale paakunud kiht ja mingit tolmu enam ei tule.  Kui peaksime hakkama uut ladestut tegema või praegust materjali Petroteri tehasesse vedama, siis kindlasti tuleb ka niisutada."

Küll aga võib üks tolmu allikas Eldermanni sõnul olla VKG tuhaladestu.

"Tavapäraselt teeb meie kastmismasin sellel alal, kuhu ladestame, ringi iga kahe tunni tagant, tuuliste ilmadega kastame korra tunnis. Alustasime sagedasemat kastmist veel enne, kui keskkonnainspektsioon meile selleks ettekirjutuse tegi. Tormise ilmaga ei aita aga miski," rääkis ta.

Eldermann kinnitas, et tuhatolm pole tervisele kahjulikum kui põllutolm: "Meie tuhka on põhjalikult analüüsitud ja põllumajandusamet on andnud loa kasutada seda põldudel mullaparanduseks, seega ei saa see ohtlik olla."

Hüdrokülv päästab tolmust... kunagi

"Kohtla-Järve elanike mure on kahtlemata tõsine," ütles keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger. "Kalevi tänava õhuseirejaamas registreeriti 3. juunil alates kella 13st väga kõrgeid peente osakeste tasemeid ning ööpäeva keskmine tase ületas piirväärtust 2,5 korda."

Kogeri sõnul on üheks tolmu allikaks VKG poolkoksiprügila, kus ladestatakse uue Petroteri tehase väga peene fraktsiooniga tuhka.  "Sagedasema kastmisega saab sealt tolmu levikut mõnevõrra piirata, samuti vähendab seda  VKG rajatav transportöör, mis hakkab asendama praegu kasutatavat autotransporti jäätmete mäkke vedamiseks. Oma osa tolmu levikus on ka VKG territooriumile ladestatud peenpõlevkivil, mida ettevõttele antud kompleksloa kohaselt tuleb veega niisutada. Kui probleem jätkub, tuleb vajaduse korral VKG keskkonnalubade nõuete osa tolmu levikut piiravate meetmetega tugevdada."

Kohtlajärvelaste kaebustest ajendatuna vaadati üle ka hüdrokülvi meetodil haljastatud poolkoksiprügila seisukord.

"Hüdrokülv lõpetati seal 2014. aasta hilissügisel ja seega ei ole moodustunud veel püsivat taimestikku. Tolmu levik peaks sealt lõppema pärast külvatud rohu idanemist ja juurdumist, loodetavasti veel käesoleval aastal."

Meelis Elderman ütles VKG poolkoksimägede samal meetodil haljastamise kogemusele tuginedes, et hüdrokülvi järel kulub vähemalt kaks aastat, enne kui see korraliku rohukatte moodustab. "Teisel aastal tuleb mingi osa uuendada ja roheala tekib kolmandal-neljandal aastal."

Kiiret lahendust pole

Probleemi tõsidust möönis ka keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul, kuigi inspektsiooni valvetelefonile on Kohtla-Järve tolmu pärast helistatud aprillist alates vaid kuuel korral (aprillis ja mais üks kaebus, juunis neli).

"Kaebusi kontrollitakse, inspektorid käivad kohapeal olukorda hindamas. Kiireid lahendusi selliste probleemide lahendamiseks kahjuks ei ole ja ainult järelevalvega ei olegi neid võimalik lahendada," sedastas ta.

Ka keskkonnaminister Marko Pomerants tunnistas, et Kohtla-Järve õhukvaliteedi probleemile ühtset imelist kiiret lahendust pole, sest see vajab investeeringuid.

"Hea on see, et õhuseirejaamade abiga on võimalik probleemi olemust paremini kirjeldada ja seeläbi leevendusmeetmeid kasutusele võtta," ütles Pomerants. " Julgen eeldada, et keskkonnainspektsioon suudab anda olukorrale adekvaatse hinnangu ja koostöös keskkonnametiga keskkonnalubadesse ka vajalikud muudatused sisse viia, et linnaelanike muresid olulisel määral vähendada."

Keskkonnaministreeriumis on kohtlajärvelaste kaebuse menetlemine alles algusjärgus, põhjalikumat vastust lubatakse paari nädala jooksul.