Ida-Viru koolid täienesid uue tehnoloogiaga

Mäetaguse põhikooli lapsed hakkavad alanud õppeaastal valmistama droone, milleks kasutatakse ka 3D-printeri abi. Foto: Matti Kämärä

Neli Ida-Viru üldhariduskooli on sellest õppeaastast varustatud 3D-printeriga, mis paneb tehnoloogiahuvilistel noortel silmad särama.

Mäetaguse põhikoolile, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumile, Narva Pähklimäe gümnaasiumile ja Sillamäe põhikoolile kinkis 3D-printeri mittetulundusühing Eesti 2.0, kelle eesmärk on inspireerida koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku.

"3D-printimine on maailma kiiremini arenevaid valdkondi. Juba täna prinditakse kosmoseraketi varuosi ja joostakse 3D-prinditud proteesidel, kuid ennekõike annab see igaühele võimaluse luua midagi unikaalset ja teha seda väheste ressurssidega," seisab Eesti 2.0 kodulehel. Eesti 2.0 patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kelle kinnitusel nüüdisajastavad seesugused algatused noorte väljaõpet ning aitavad Eesti elu edasi viia.

Vajalikkust tuli põhjendada

Ühing varustas 3D-printeriga 50 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi, valides need 227 soovija seast. Otsustavaks sai tugev initsiatiiv ja varajasem kokkupuude uute tehnoloogiatega.

"Sooviavalduses pidime põhjendama, milleks kool hakkab 3D-printerit kasutama," selgitas Mäetaguse põhikooli direktor Ülle Tõnurist. Kool lubas 3D-printeri olemasolul keskenduda droonide valmistamisele.

"Oma lennumasinat luues võivad õpilased selle kunstitunnis paberile kanda, informaatikatunnis arvutisse joonistada ja tehnoloogiaõpetuse tunnis tavaprinteril välja trükkida. Kõik drooni korpuse osad, lisaks veel fiksaatorid, kinnitused ja muud osad, prinditakse 3D-printeris. Mõned detailid − akud, mootorid, transmitterid drooni navigeerimiseks ja kontrollerid − tuleb siiski juurde osta. Seejärel jääb vaid üle vajalik tarkvara alla laadida."

Tõnurist kinnitas, et valminud droon pole pelgalt meelelahutuseks, vaid seda saab kasutada ka õppetöös. Õpilased võivad töötada droonidega saadud andmetega, näiteks videosalvestistega kooli sündmustest, keskkonnamonitooringuga jms. Drooniga tehtud pilte võib kasutada matemaatika- ja füüsika-, tehnoloogiaõpetuse ja kodunduse tunnis, eesti keelest, kirjandusest ja igasugustest võõrkeeltest rääkimata.

Ühtlasi on tegemist probleemõppega. "Kui mul on tarvis mingit asja, siis mida ma pean tegema, et seda kokku saada? Probleemi lahendamise oskus on elus üks olulisemaid ja see on väga hea võimalus seda arendada," märkis koolijuht.

Osalevad programmis

Koolid said 3D-printeri kingituseks tingimusel, et õpilased osalevad õppekavavälises programmis, mille vastava tehnoloogia eksperdid ja haridusspetsialistid on 6.-7. klassi õpilastele loonud. Selle programmi kaudu omandab noor põhiteadmised ja jõuab arusaamiseni, et ka tema on võimeline looma unikaalseid tooteid, samuti teistele oma teadmisi edasi andma.

Mäetaguse põhikoolis hakatakse 3D-modelleerimist harrastama ringitundides, mis on eraldi 3.-5. klassi ja 6.-9. klassi õpilastele. "Lastele meeldivad igasugused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. Rohkem kasutavad nad neid küll mängimiseks, aga minu asi on näidata, et need on väga kasulikud ka õppeprotsessis," ütles kooli haridustehnoloog Olga Šumailova.

Kool oli ka enne 3D-printerit infotehnoloogiaga hästi varustatud. Nii on varasemast nii 25 tahvel- kui sülearvutit ning paljudes klassides interaktiivsed tahvlid. "Õpetajad kasutavad neid meelsasti. Samuti osaleme väga aktiivselt hariduse infotehnoloogia sihtasutuse koolitustel," ütles Tõnurist.