Riigikohus ei lubanud Sillamäe tüdrukut isalt kergekäeliselt ära võtta

Riigikohus leiab, et kui pole tõendatud asjaolu, et muud meetmed ei anna tulemusi, ei tohi vanematelt lapse hooldusõigust täielikult ära võtta. Nii oli ka 5aastase Sillamäe tüdruku pere juhtumi puhul. Foto on illustratiivne. Foto: Peeter Lilleväli

Riigikohus tühistas kahe alama astme kohtu määrused, millega oleks võetud ühelt Sillamäel elavalt mehelt täielikult ära 5aastase tütre hooldusõigus.

Sillamäe linnavalitsus tegi mullu mais Viru maakohtule avalduse, milles palus määrata esialgse õiguskaitse korras ühe 5aastase lapse viibimiskohaks Sillamäe laste hoolekandeasutuse, seejärel aga tegi avalduse, kus palus võtta lapse isalt ära tüdruku hooldusõigus ja määrata lapsele eestkostja.

Avalduste kohaselt tarvitas lapse ema raseduse ajal narkootikume ja laps sündis metadoonisõltuvusega, mistõttu oli perekond alates lapse sünnist linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas riskiperena arvel. Lapse ema suri 6. mail 2013 ja tüdruk jäi elama isaga. Mullu paigutas linnavalitsuse sotsiaalhoolekandetöötaja lapse Sillamäe laste hoolekandeasutusse Lootus, sest isa väidetavalt ei hoolitsenud lapse eest, tarvitas alkoholi, korraldas kodus joominguid ega taganud lapsele turvalist keskkonda ja arengut.

Linnavalitsus teatas kohtule, et isa ei saa viieaastase lapse kasvatamisega hakkama ega tegele tema arendamisega. Ka lasteaiast, kus tüdruk käis, anti iseloomustus, millest nähtus, et isa ei hoolitse lapse eest, ei tunne muret tema tervise, toitumise ega hügieeni vastu. Peale selle oli tekkinud ka suur lasteaiatasu võlg. Politseist antud tõendist nähtus, et 10 aasta jooksul on mehe suhtes alustatud 36 menetlust, millest enamik on seotud teiste inimeste tervise kahjustamisega. Lisaks argumenteeris linnavalitsus, et mees ei käi tööl, vaid elab toetustest ja pensionist, mis kokku on 419 eurot kuus, tal on hulgaliselt tasumata trahve ning suur kommunaalmaksete võlg.

Lapse eestkostja asub võitlusse

Ent kohtus astus isa ja lapse eraldamisele vastu lapsele määratud esindaja, kes pärast kohtuasja algatamist isa külastamist leidis, et lapse huve saab kaitsta muude abinõudega kui hooldusõiguse täielik äravõtmine. Selleks ajaks oli mees väidetavalt ennast kätte võtnud, külastas iga päev hoolekandeasutuses elavat tütart, jätnud joomise ning asunud korterit remontima. Mees sõlmis linnavalitsusega ka tegevuskava-lepingu, mille eesmärk oli anda talle veel üks võimalus last kasvatada.

Ent Viru maakohus otsustas siiski lapse hooldusõiguse mehelt täielikult ära võtta, kuna kohtu arvates ohustavad isa käitumine ning eluviis lapse elu, tervist ja arengut.

Tüdrukule määratud esindaja kaebas selle määruse aga Tartu ringkonnakohtusse, kuna tema arvates saab asjas kohaldada perekonda toetavaid meetmeid ning isalt hooldusõiguse täielik äravõtmine ei ole asjaolusid arvestades proportsionaalne meede.

Sillamäe linnavalitsus, kes algul oli nõus, et isale tuleb veel üks võimalus anda, palus aga jätta maakohtu otsuse jõusse.

Tartu ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse jõusse, leides, et isa pole suuteline tütart kasvatama.

"Alles pärast lapse eraldamist on isa püüdnud oma käitumist ja eluviisi parandada, kuid ka neid pingutusi ei saa pidada piisavaks selleks, et jätta isalt hooldusõigus täielikult ära võtmata," leidis ringkonnakohus.

Riigikohus: lapse äravõtmine on viimane samm

Kui asi jõudis riigikohtuni, otsustas kõrgem kohtuaste alama astme kohtute määrused tühistada.

Riigikohtu arvates peab kohus vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid.

Riigikohus on juba varasemas praktikas juhtinud tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohus leidis, et vanemalt lapse hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ei anna veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib raha pere ülalpidamiseks.

Riigikohtu arvates ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks veel selge, kas isa suudab olukorda muuta ja lapse heaolule tekkivat ohtu ära hoida, kuna tema linnavalitsusega sõlmitud tegevuskava kehtis vaid paar nädalat enne kohtuistungit.

Riigikohus saatis asja Viru maakohtule tagasi ning andis suunise, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel enne abinõude kohaldamist selgitada, milline oht ähvardab last isa juures kasvades ning milliste vanema õigusi kõige vähem piiravate abinõudega saab seda ohtu ära hoida. "Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ning tegema selleks linnavalitsusega koostööd, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ning last ähvardanud ohu kõrvaldada," seisab riigikohtu määruses.