Kohtla vald lükkas Kukruse mäe ehitusprojekti tagasi
13. jaanuar 2016, 22:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla vallavalitsus ei väljastanud Kukruse mäe korrastamiseks projekteerimistingimusi ega andnud ehitusprojektile kooskõlastust, kuna kavandatavad tegevused ei vasta valla üldplaneeringule.
Läinud aasta oktoobris nõudsid Kukruse küla elanikud Kukruse mäe ümbertõstmist plaanivatelt spetsialistidelt ja ametnikelt sajaprotsendilist garantiid, et see tegevust neid ja nende elukeskkonda ei kahjusta.
Selgitused elanikke ei veennud, mispeale lubati neile, et kui projekt valmis, tullakse sellegagi rahva ette.
25. novembril küsis mäeliigutamise projekti koorineeriv AS Infragate Eesti Kohtla vallavalitsuselt projekteerimistingimusi, nädalapäevad hiljem ehitusprojekti kooskõlastamist.
Vallavalitsus vastas mõlemale taotlusele korraga: projekteerimistingimuste taotlus tagastati läbi vaatamata, kuna kavandatavad tegevused ei vasta valla üldplaneeringule; ehitusprojekti ei kooskõlastatud, sest projekteerimistingimusi pole väljastatud.
"Kuna seda tegevust üldplaneeringus pole, siis kõigepealt tuleb algatada eriplaneering," ütles Kohtla vallavanem Etti Kagarov. "Planeerimisprotsessis on ette nähtud ka avalikustamine, nii et seda polegi vaja eraldi nõuda. Selge, et lubadus anda projekt rahvale arutada tuleb täita − kui me selle kooskõlastame, pole pärast enam midagi arutada. Me ei saa asjade praeguses seisus võtta endale riski ja öelda, et kõik on korras."
Kooskõlastus pole tagasiside
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Liina Laiverik ütles, et AS Infragate Eesti oli eriplaneeringu tegemise vajalikkusest teadlik.
"Tööprojekt esitati vallale ettepanekute tegemiseks teadmisega, et ametlikult seda enne eriplaneeringu valmimist kooskõlastada ei saa. Soov oli saada vallapoolset tagasisidet, et seda juba projekti algstaadiumis arvesse võtta. Projektiga liigutakse edasi ning järgmiseks etapiks ongi eriplaneeringu koostamine. Mägi on kavandatud korrastada aastaks 2020 ning kõiki töid tehakse seda tähtaega silmas pidades."
Etti Kagarovi sõnul pole Infragate Eesti saadetud kooskõlastamistaotluses sõnagi soovist vallalt tagasisidet saada: "Küsiti otsesõnu kooskõlastust tööprojektile."
Avalikustamise kohta ütles Liina Laiverik, et tulenevalt eriplaneeringuga kaasnevatest protseduuridest toimuvad ka avalikud koosolekud.
"Kuna enne eriplaneeringu valmimist ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik tööprojekti kooskõlastada, siis antakse kohalikele elanikele kindlasti võimalus dokumendiga enne kooskõlastamist tutvuda," kinnitas ta.
Mõju riigimaanteele pole selge
22. detsembril kiitis keskkonnaamet Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks.
Maanteeamet polnud sellise otsusega nõus: aruandes pole arvesse võetud nende augustis esitatud ja novembris üle korratud ettepanekuid.
Maanteeameti hinnangul ei ole piisavalt käsitletud kõiki kavandatud tegevuse mõjusid riigiteede ohutusele, mistõttu tehti enne aruande heakskiitmist ettepanek koostada eksperthinnang vana Kukruse kaevanduse strekkide ja muude maa-aluste rajatiste langetamise lõhketööde mõjust riigiteede konstruktsioonide püsivusele. Samuti pandi ette hinnata ladestute korrastamise ehitusaegse isesüttimisega kaasnevaid riske ja mõjusid keskkonnale, sealhulgas riigiteede ohutusele, ning ladestu korrastamise ja materjali veo käigus lenduva tolmu võimalikku mõju liiklusohutusele.
Reedel palus maanteeamet keskkonnaametil keskkonnamõju aruannet heaks kiitva otsuse peatada ning täiendada aruannet maanteeameti esitatud ettepanekutega.
PS: Ehitusprojekti jättis kooskõlastamata ka päästeamet, ent seda põhjusel, et jäätmehoidla suhtes ei ole õigusaktidega tuleohutusnõudeid kehtestatud.