Alutaguse maratoni võivad nurjata puuduv lumi ja leiduv neiuvaip

Suusatreenerid Janek Vallimäe ja Avo Sambla kinnitasid eile, et kuigi suusastaadionil olid suured veelombid, sai metsa vahel veel suusatada küll. Foto: Peeter Lilleväli

Tänavuse Alutaguse maratoni toimumine ripub peenikese niidi otsas: kui lund juurde ei saja, jääb üks Ida-Viru rahvaspordi tippsündmusi ära. Kui lund peaks imekombel tulema, peavad korraldajad keskkonnaameti nõudmisel rada kahes kohas muutma. 

Eile keskpäeval oli maratoni jäine stardi- ja finišipaik Alutaguse puhke- ja spordikeskuses Pannjärvel suurte veelompide all. "Väga vesiselt nutune on see lugu," tunnistas keskuse juht Tarmo Kollo.

Juurde on vaja vähemalt 10 cm lund

Samal ajal suusarajalt tulnud Alutaguse suusaklubi juht ja treener Janek Vallimäe rääkis, et metsa vahel veel lund on ja saab täiesti normaalselt suusatada. "Kolmekilomeetrisel ringil on isegi üks selline lõik, kus saab klassikat sõita," märkis ta, lisades, et maratonirajal on siiski olukord märksa nukram. Raja põhi on küll veel enamikus kohtades säilinud, kuid kui  veel vihma sajab ning lund juurde ei tule, siis maratoni sõita ei saa.

13. veebruariks kavandatud Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets ütles, et otsus, kas maraton toimub või mitte, tehakse eeloleval esmaspäeval − 8. veebruaril. Selle kuupäevani pikendati ka soodushinnaga registreerimise tähtaega.  Et võistluse saaks erandkorras läbi viia vabastiilis, on tema sõnul juurde vaja vähemalt 10 sentimeetrit lund. Klassikajälje tegemiseks oleks tarvis kaks korda rohkem.

Maratoni edasilükkamiseks väga palju võimalusi pole. Ainumõeldav variant on Peetsi sõnul viia üritus läbi nädal aega hiljem, juhul kui Ida-Virus lumeolud paranevad, aga Lõuna-Eestis mitte ja ära tuleb jätta 21. veebruarile planeeritud Tartu maraton. Peets, kes juhib ka Eesti pikamaasuusatamise sarja "Estoloppet", tõdes, et Tartu maratoni rajaolukord on veelgi lootusetum kui Pannjärvel. "Siin on rajapõhi veel alles, seal pole sedagi."

Kui ilmaprognoos lähipäevadeks suusahuvilistele midagi rõõmsat ei paku, ei tähenda see Peetsi meelest tänavusel heitlikul talvel veel midagi. "Ükski pigem prognoos pole tänavu täppi läinud. Aastavahetuse ajal muutusid samuti olud ootamatult kiiresti," tõi ta näite, et lootust ei tasu veel kaotada.

Kui lumemöldrid peaksid aga alles veebruari lõpus ja märtsis uuesti unest ärkama, siis see enam Alutaguse maratoni ei päästaks, kuna kalendris ootavad järge teised maratonid ja peakorraldaja Peets on ise hõivatud mitmete rahvusvaheliste võistlustega.

Suusarada ohustab neiuvaipa ja käokeelt

Lumepuuduse kõrval seisavad Alutaguse maratoni korraldajad silmitsi ka keskkonnaameti nõudmistega. Jaanuari alguses saatis Peets ametile koos rajaskeemiga taotluse kooskõlastada Kurtna maastikukaitsealal kulgeva maratoni toimumine. 28. jaanuaril nõusolek tuli, kuid tingimuslik.

Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak soovib muu hulgas, et rada muudetaks kahes kohas, mis jäävad liigniiskete muldadega piirkonda, kuna sinna võivad jääda tallamisjäljed ka pärast lume sulamist. Kirjas märgitakse, et kuna Kurtna maastikukaitsealal on niigi suur teede, radade ja sihtide võrk, siis maastikuilmet muutvate uute radade rajamine ei ole lubatud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Alutaguse maratoni läbiviimine ei kahjusta kaitseala tervikut ja radade piirkonnas leiduvaid kaitse all olevaid kahelehist käokeelt ja tumepunast neiuvaipa vaid sel juhul, kui rajad nimetatud kohtades ümber suunatakse.

Tarmo Kollo sõnul võttis keskkonnaameti seisukoht ta tummaks. "See on ikka jahmatav, kui tõdetakse, et talvine suusarada on suur keskkonnaoht. Kui oleme teada andnud, et suure vaevaga tehtud suusaradadel on käidud kihutamas džiipide ja ATVdega, nii et sügavad roopad sees ning muld ja liiv väljas, siis öeldakse, et neil pole ressurssi, et selliseid juhtumeid menetleda,"  ei varjanud ta oma hämmingut.