/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2016/03/17/11996796t1haa7c.jpg)
Valaste juga kasvab ja kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valaste juga, see Eesti kõrgeim, on viimaste aastatega jälle pisut madalamaks jäänud - suurveeaastate-järgsest 32,7 meetrist on alles vahest 28−29.
Esimest korda oli Valaste joast ehk Voka mõisa maadel asuvast veelangust juttu juba aastal 1852, seda siis baltisaksa nädalalehes Inland. Seal märgiti tema kõrguseks 200 jalga ehk 60,8 meetrit.
Väga tõsiselt ei maksa seda numbrit võtta, sest klindi enese kõrgus on selle koha peal vaid natuke üle 50 meetri.
"Mingeid mõõtmistulemusi seal kindlasti taga ei olnud − nähti, et kõrge ta ju on, ja 200 jalga tundus ilus ümmargune number," peab geoloog Kalle Suuroja seda pigem emotsionaalseks arvamuseks.
Ida-Virumaa parim jugade tundja, loodusgiid Enn Käiss arvab, et ehk mõeldi sellist kõrgust pakkudes maad klindi ülaservast merepinnani, mis ju tõepoolest ligikaudu nii palju meetreid välja annab. Vaevalt keegi seal all vaatamas käis, kuhu see vesi täpselt langeb; joa alumisest astangust merepinnani on tegelikult veel kakskümmend meetrit.
Padusadu kasvatas kõrgust
Eelmise sajandi kaheksakümnendatel-üheksakümnendatel aastatel mõõdeti Valaste joa kõrguseks 25,5−26,1 meetrit.
Kalle Suuroja ütleb, et tegelikult jugade kõrguse kohta väga täpseid andmeid ei olegi, sest spetsiaalsete instrumentidega mõõdetakse neid üsna harva, enamasti on tegemist ikka hinnanguliste numbritega. Mis tähendab, et kuni poolemeetrine kõikumine on üsna tavapärane.
Väga täpselt mõõta pole üldse mõtetki, sest ilm mõjutab jugasid päris palju. Mitte üksnes veehulga, vaid ka kõrguse poolest: veevaestel aastatel koguneb joa jalamile igasugust pudi ja sodi, mis aluse kõrgemale tõstab ja juga "lühendab", veerohkus seevastu uhub aluse puhtaks ja juga muutub mõneks ajaks jälle kõrgemaks.
Valaste joaga just nii sündiski.
"Pank ju kogu aeg variseb, eriti kevadel, kui talvel pragudes külmunud ja paekihte kergitanud-lõhkunud vesi sulama hakkab. Väiksema materjali viib veevool oja mööda merre, rusikast suuremad kamakad jäävad aga enamasti joa alla pidama ja kuhjuvad sinna. Et neid liikuma lükata, on vaja suuremat ja tugevamat veevoolu," räägib Enn Käiss.
Esimene pauk oli tema sõnul 2003. aasta augusti paduvihm, mis joaaluse omajagu sügavamaks aitas uuristada.
Mõne aja möödudes tulid paar lumerohket aastat koos kevadise üsna äkilise sulamisega, mis samuti joale kõvasti hoogu andsid − need olid kevaded, kui Looduse Omnibuss sõitis loodushuvilistega Ida-Virumaa jugade vahet peaaegu et liinibussi sagedusega.
Mõõtmistulemused erinevad
Enn Käiss on hobi korras aastaid kohalikke jugasid mõõtmas käinud. Tunnistab, et teaduslikku tähtsust neil mõõtmistel ei ole, aga mingi pildi annab ikka.
"Alguses sidusime metskonnast saadud 50meetrisele mõõdulindile lihtsalt raskuse otsa ja riputasime selle üle serva alla. Aga joad langevad ju kaarega ja selline kalda pealt otse kukutamine ei andnud head tulemust," kirjeldas ta asjade arengut ajas. "Siis leiutasin kaht vana fotostatiivi ülestikku pannes mingi kraana ja spinningu ristsugutise: selle otsas on karabiin, millest mõõdulint läbi käib. Kaldaservalt mõõtma küünitades saab juba täpsema numbri."
Esimene tõsine mõõtmine võeti ette 2003. aasta suurvee aegu, mil Valaste joa kõrguseks sai kirja 31 meetrit. 2010. aasta kevadine suurvesi andis tulemuseks 32,7 meetrit.
Keskkonnainfo register, kus on kirjas ja kirjeldatud kõik Eesti märkimist väärt loodusobjektid, märgib Valaste joa suurimaks kõrguseks 32 meetrit, viitega Kalle Suurojale ja aastale 2005.
"See võis hinnanguline number olla," ütleb Suuroja, et päris kindlalt tõesena tasub võtta numbrit 30. "See on instrumentaalselt mõõdetud, silla pealt alt üles, astangu kõrguse järgi."
40 meetrini ei jõua
Viimased aastad on kuivapoolsed olnud ning joajalamile on taas omajagu varingurusu kuhjunud. Käiss ja Suuroja pakuvad joa praeguseks kõrguseks vastavalt 29 ja 28 meetrit.
"Valaste joa kõrguse ülempiir on 40 meetrit − paeplatoo, kust vesi kukub, on 47,5 meetri kõrgusel −, aga see kaldub rohkem utoopia valdkonda ja selleni jõudmiseks peaks meie kliima ikka väga oluliselt muutuma," ütleb Kalle Suuroja.
Märkimisväärselt madalamaks juga ka muutuda ei saa, nii et 25 ja 30 meetri vahemikus see kõrgus kõikuma jääbki.
"Tuleb tõdeda, et kui Valaste joal on vett, siis on ta nii ilus kui ka võimas; kui Valaste joal vett ei ole, siis on ta üksnes ilus," märgib Suuroja, et oma ilu võlgneb juga suuresti joaastangus paljanduvale siiruviirulisele kivimilasundile.