Tulevasi juriste kutsutakse karastuma itta
9. aprill 2016, 02:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tore on end tahetuna tunda," tõdesid Tallinna ja Tartu juuratudengid, kes toodi eile tutvumisreisile Ida-Virumaale. Huviväärsuste asemel külastati Jõhvis ja Narvas politsei-, prokuratuuri- ning kohtumaju.
"Juunis korraldame kohtujuristi konkursi, olge lahked ja kandideerige!" tegi üleskutse Viru maakohtu esimees Anne Palmiste, kes oli üliõpilastele giidiks Jõhvi kohtumajas. "See on vabariigis kõige uuem ja moodsam kohtumaja, hästi läbimõeldud nii ruumide kui turvalisuse poole pealt," kiitis ta.
Konkursid luhtuvad
Palmiste rääkis, et kui Harju- ja Tartumaal ei saa kohtunike põuast rääkida − seal luhtuvad konkursid harva −, siis itta naljalt ei tulda.
"Mul on pakkuda kolm kohta, mis tähendab, et olemasolevatel kohtunikel on suurem koormus. Tulge, ärge kartke! Ükskõik, kuhu te Ida-Virumaal tööle tulete, võite kindlad olla, et kui siit olete alustanud, saate igal pool hakkama. Siin näete kõikvõimalikke asju," rääkis 30aastase staažiga kohtunik.
Tudengid uurisid, kas kohtunik saab siin hakkama vene keelt oskamata.
"Istungid toimuvad eesti keeles. Kui kohtunik valdab vene keelt, siis on aja kokkuhoiu mõttes ühepoolne tõlge, aga kui ei valda, nagu mõned noored kohtunikud, siis kahtepidi tõlge, nii eesti keelest vene keelde kui vastupidi. Minu istungitel ei räägi enam ka kaitsjad vene keeles. Samamoodi ma ei luba istungile nurgataguseid juriste, kes pole advokatuuri liikmed," avaldas Palmiste.
"See on vihje sellele, et ka advokatuur vajab värsket verd," ütles Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup, kes oli hommikul tutvustanud Jõhvi politseimaja tööd ja saatis tudengeid nende ringkäigul. "Igal juhul on Ida-Virumaa ootel!"
Tudengitele vihjati, et justiitsministeerium, advokatuur ja riigiprokuratuur on välja pannud Ida-Viru stipendiumi, mida on võimalik taotleda magistriõppe õigusteaduste tudengitel. Stipendiumi peamine eesmärk on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule maakonnas.
Töötingimused polnud ainsad, mis üliõpilasi huvitasid. "Kas teie autol on enne istungit kumme läbi torgatud?" päriti kohtunik Palmistelt.
"Ei ole, sest elan eramajas ja auto on garaažis ning kohtumaja ees on videovalve. Küll aga saab verbaalset sõimu ja loobitakse paberitega. Minu arvates kuulub see palga sisse," kõlas vastuseks.
"Mis saab siis, kui vang kisub endal enne istungit riided puruks? Alasti ju kohtusaali ei tulda?"
"Seda on juhtunud, et kohtualune võttis end vanglas alasti, aga ta pandi riidesse ja toodi kohale," oli Palmiste valmis noorte uudishimu rahuldama. Veel enam, ta kutsus tudengid ka oma istungit vaatama.
Põnevam töö
Prokuratuuris võttis jutuohjad üle Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross, kes rääkis oma töö köögipoolest. "Eesliinile" lükati ka abiprokurör Maarja Talts, kellel saab kevadel Jõhvis töötamisest aasta. Varem oli ta kaks aastat Lõuna prefektuuris uurija.
"Miks Jõhvi? Miks mitte? See ei erine muust Eestist, pole riik riigis. Kuigi elanikkond on teistsugune ja vaja on vene keelt, on töö põnevam," kinnitas Talts.
Põneva töö vastu pole midagi Tartu ülikooli kolmanda kursuse juuratudengil Mari Kraavil, kes on Ida-Virumaal praktikandina juba n-ö käe valgeks teinud.
"Kui meil käidi sügisel koolis rääkimas, et Ida-Virumaale on tööjõudu vaja, siis võtsin kohe prefektil nööbist kinni ja ütlesin, et mina tulen praktikale. Teadsin, et tahan teha praktika politseis, aga alguses mõtlesin Tartu peale, kus ma elan. Siis otsustasin kiiresti ümber ega kahetse. Tegin kuu aega kõike, mida tegi minu juhendaja, ehk põhimõtteliselt kriminaaluurija tööd," jutustas Kraav.
Kuigi praktika ajal said kohapealsed olud tuttavaks, otsustas ta ühineda ka tutvumisreisiga, et saada veel parem ülevaade siinsetest asutustest.
"Minu huvi on selline, et kui Ida prefektuur mulle tööd pakub, siis ma tulen," kinnitas Kraav. "Siinne keskkond pole mulle täiesti võõras − mul on Ida-Virumaal natukene perekondlikke sidemeid. Üks Eesti kõik. Seda ma ei karda, et ma kusagil hakkama ei saaks või koduigatsus tuleks."
Tallinlanna Marina Lukina, kes omandab Tallinna tehnikaülikoolis õigusteaduse magistrikraadi ja peaks õpingud lõpetama järgmisel suvel, pole nii konkreetseid tulevikuplaane veel teinud.
"Kui prokuratuur käis ülikoolis oma tegevust tutvustamas ja meile pakuti välja võimalus tulla avastama Ida-Virumaad, haarasin sellest kinni. Olen varem Ida-Virumaalt ainult läbi sõitnud, nii et minule on siin kõik uus."
Lukina ütles, et Ida-Virumaale tööle asumine nõuaks suuri ümberkorraldusi isiklikus elus ja tulevane töökoht on veel lahtine.
"Alguses tuleks läbida praktika. Ma teen alati järeldusi ja otsuseid siis, kui olen midagi kogenud ning rohkem teada saanud. Sooviksin käia praktikal nii politseis, prokuratuuris kui advokatuuris, et näha erisuguseid valdkondi ja ka vastandlikke külgi. Miks ei võiks mõni praktika toimuda Ida-Virumaal. Uurisin täna ka võimalusi ja siin ollakse väga avatud, näiteks saab planeerida praktikat ka suve ajal, kui kooli ei ole, graafik on paindlik jne."
Ida-Virumaa tutvumispäeval osales 18 tudengit. Riigiprokuratuuri personalitalituse juhataja Marianne Tiigimaa ütles, et sellisel kujul pole seda varem tehtud.
Tutvumisreisi korraldasid riigiprokuratuur, Viru ringkonnaprokuratuur ja Ida prefektuur.