Ida-Viru koolid otsivad kümneid õpetajaid

Sel õppeaastal õpetas Jõhvi gümnaasiumis inglise keelt ka kaks brasiillast. Neist üks − Gustavo Rodrigues − ilmselt jätkab. Tema kõrvale otsitakse maailma suurima tudengiorganisatsiooni AIESEC kaudu teist välismaalast. Foto: Matti Kämärä

Et uueks õppeaastaks valmis olla, on õpetajate otsingud täies hoos. Sealjuures ei piira koolid end alati Ida-Virumaaga, vaid vaadatakse ringi ka mujal Eestis ja piiri taga.

Kiviõli 1. keskkool ootab oma kollektiivi vene keele, eesti keele ja kirjanduse, väikeklassi, kehalise kasvatuse ja pikapäevarühma õpetajaid ning eripedagoogi. Avalduste esitamise tähtaeg on 1. juuni.

Tahaks rohkem kandidaate

Direktor Heidi Uustalu tõdes, et nii suure hulga õpetajate otsimine pole tavapärane. "Vajame nii lisajõudu kui värsket jõudu."

Näiteks tuleb leida asendus kahele lahkuvale "Noored kooli" programmi õpetajale (sel õppeaastal töötab koolis tervelt viis programmi osalejat, kes seovad end kooliga vähemalt kaheks aastaks − toim.).

Samas pole "Noored kooli" programmist üle pika aja Kiviõlli värsket verd peale tulemas, seega tuleb loota n-ö tavaturu pakkumistele. "On olnud nii huvinäitajaid kui konkreetseid avaldusi, aga tahaks, et oleks rohkem," tunnistas Uustalu.

Kiviõli 1. keskkool ootab uudishimulike ja särasilmsete õpilaste ning õpetajate sekka inimesi, kes usuvad, et kool pole pelgalt teadmiste edastamise masin, vaid õnnelikuks inimeseks kasvamise koht, seisab töökuulutuses.

Aktiivselt värbab õpetajaid ka Jõhvi gümnaasium, mis alustab riigigümnaasiumina teist õppeaastat. Meeskonda otsitakse inimesi, kes tunnevad, et nad ei saa kõrvale jääda võimalusest uuele koolile sisu loomisest ning selle elluviimisest, on kirjas sealsetes tööpakkumistes.

Jõhvi gümnaasiumis leiavad eneseteostust inimesed, kes õpetavad loodusteadusi, ajalugu, vene keelt võõrkeelena, eesti keelt võõrkeelena, inglise, saksa ja prantsuse keelt, inimeseõpetust ning disaini ja arhitektuuri valikainet. Jõhvi gümnaasiumis on kandideerimise lõpptähtaeg 3. juuni.

"Valdavalt otsime jõudu juurde, sest eeldame, et 10. klassi tuleb õpilasi rohkem, kui on praegu 12. klassi lõpetajaid, keda on 77. Eelmisel aastal tuli 10. klassi 150 õpilast, nii et juba selle tõttu on vaja ressurssi juurde," selgitas Jõhvi gümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Rahvusvaheline mõõde 

Samal ajal otsitakse ka asendusi.

"Näiteks üks kahest Brasiiliast tulnud õpetajast läks kodumaale tagasi perefirmat päästma. Sel aastal on eesmärk leida inimene Kanadast, kellel on nii prantsuse kui inglise keel. Igal juhul tahaks rahvusvahelist mõõdet sisse tuua, see avardab tunnetust maailmaga suhtlemisel. Kui sul on tööl ainult oma valla inimesed, on see gümnaasiumis natukene lahja," arvas Valgepea.

Jõhvi gümnaasiumis on vajadus ka jaapani keele oskaja järele, sest koostöös Jaapani suursaatkonnaga otsitakse võimalust käivitada jaapani keele ja kultuuri õpe.

"Hiina keele ja kultuuri programm juba käib, meie lepingupartner on Konfutsiuse instituut. Praegu käivad läbirääkimised Jaapani saatkonna kultuuriatašeega. Programm ja kursused on valmis, aga otsime juurde rahastust, kuna see on kulukas. Tahame, et erisuguseid teemasid tuleksid lugema eri inimesed ja see oleks võimalikult professionaalne," ütles Valgepea.

Koolijuht lisas, et keerulisem kui jaapani keele õpetajat on leida hoopis pedagooge, kes õpetavad eesti keelt võõrkeelena. "Seda õpetajaressurssi turul ei liigu, aga see on üks meie prioriteete, et kolme aastaga on lõpetajatel keel niimoodi suus, et nad karda elada ega töötada ükskõik millises Eestimaa paigas."

Töökuulutusi leiab vahetult enne õppeaasta lõppu teisteski Ida-Viru koolides. Näiteks Sillamäe gümnaasium vajab osalise koormusega kunstiõpetajat, huvijuhti, inglise keele ja kehalise kasvatuse õpetajat. Konkursi tähtaeg on 15. juuni.

Direktor Arno Kaseniit ütles, et konkursid õpetajate kohtadele on välja kuulutatud, kuna praegused töötavad tähtajalise lepinguga. Viimase tingib ühest küljest osaline koormus − inimene ei soovi sel juhul oma põhitöökohalt lahkuda −, teisalt ebapiisav eesti keele oskus.

"Eesti keeles aineid õpetavate inimeste leidmine on siin piirkonnas kõige suurem probleem, aga minu huvi on kogu aeg tõsta õpetajate keeleoskuse kvaliteeti. Ma ei ütle, et peab pidevalt värskendama õpetajate koosseisu − tuumik on meil sama −, aga aeg-ajalt pole see ka paha."

Vahel saab eestikeelsete õpetajate puudusele leevendust mujalt. Näiteks eesti keeles ajalugu õpetav inimene käib Sillamäele Tartust, õpetades veel kahes Ida-Viru koolis.