Vaivara huvitub Kohtla-Järve Viivikonna linnaosast

Veikko Luhalaid peab Viivikonnat aktraktiivseks kohaks, mille arendamiseks kulub aga päris palju raha. Foto: TIIA LINNARD

Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa võimalik liitmine Vaivara vallaga oleks loogiline, ent selle ülevõtmine eeldab põhjalikke läbirääkimisi ja tugevat toetust riigi poolt. 

Tänavu mais tegi Vaivara vallavolikogu Kohtla-Järve linnavolikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi Viivikonna linnaosa, sealhulgas Sirgala ühendamiseks Vaivara vallaga.

Vald pöördus ka rahandusministeeriumi ja haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni poole, tehes ettepaneku saada piiride muutmiseks riigilt toetust. Põhjenduseks toodi Viivikonna ja Sirgala amortiseerunud infrastruktuur, mistõttu asumid vajaksid tänavate, kommunikatsioonide ja sotsiaalse taristu korrastamiseks lisainvesteeringut.

Jaanipäeva eel said kõigi osapoolte esindajad ning maavanem kokku, tutvusid Viivikonnas ja Sirgalas olukorraga ning leppisid kokku, et vald ja linn hindavad täpsemalt piirkonnale sobivaid lahendusi ja investeeringuvajadust ning kahe omavalitsuse koostöö võimalusi territooriumi üleandmise käigus tekkivate kulude jaotamisel.

Linn võiks rahastamist jätkata?

Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid ütles, et sellest kohtumisest saati on asi liikunud üle kivide ja kändude.

"Oleme Kohtla-Järvelt Viikonna ja Sirgala elanike ja elamispindade kohta andmeid küsinud ja need ka saanud, üht-teist tuleb veel täpsustada. Kõigepealt on meil vaja garantiid, et riik tagab mingil perioodil sinna lisarahastuse, samuti loodame, et regionaalne komisjon aktsepteerib meie ettepanekut seal elu ümberkorraldamiseks."

Luhalaiu hinnangul on Viivikonna linnaosa atraktiivne koht, kuhu võiks ehitada näiteks üürikortereid või ridaelamuid nendele inimestele, kes seal praegu elavad. Nemad saaksid siis määratud tingimustel need pinnad tasuta või äärmiselt soodsalt endale.

Veel on Vaivaras arutatud, et kuna Kohtla-Järve linn pääseks linnaosa ära andes sealsetest tulevikus vajalikest kuludest, oleks aus, kui linn jätkaks mõnda aega selle linnaosa rahastamist ka Vaivara valla osaks mineku järel.

"Näiteks esimesel aastal 75% sellele linnaosale tavapäraselt planeeritud kuludest, teisel 50 ja kolmandal 25%," pakkus Luhalaid.

Ei koormaks valda ülearu

Kohtla-Järve linnapea asendaja Ljudmila Jantšenko sõnul pole seesugune "tagantjärele" rahastamine üldse teema, mida arutada.

"See linnaosa ei tooks vallale erilist lisakoormust," kinnitas ta. "Heakorra kulud ei ole seal väga suured, omal ajal olnud kütteprobleemid lahendasime juba ära. Pigem on seal nagu aianduskooperatiiv, sissekirjutusega elanikke on natuke üle saja. Kui kaarti vaadata, siis geograafiliselt on lausa imelik, et see linnaosa Kohtla-Järvele kuulub, palju loogilisem oleks, kui see Vaivara osa oleks."

Jantšenko ütles, et tuleval nädalal lepitakse vallaga kokku kohtumine ja läbirääkimised muutuvad ilmselt konkreetsemaks.

"Meie linnasekretär valmistab praegu ette võimaliku lepingu projekti, samuti ankeete linnaosa elanike küsitluse jaoks," märkis ta, et linn pole niisama ootele jäänud.

Kuigi Kohtla-Järve eraldi asuvate linnaosade naabervaldadega liitmine on teoreetiliselt jutuks olnud juba kümmekond aastat (Oru Jõhvi või Toila, Kukruse Kohtla vallale), on asi jutu tasemele jäänudki.

"Vaivara on esimene, kes meile kirjaliku ettepaneku on teinud," kinnitas Jantšenko.

Mitte ainult sundliitmise hirm

Vaivara valla suhtumist Viivikonna endaga liitmisse mõjutavad nii käimas olevad ühinemisläbirääkimised Narva-Jõesuu linnaga kui ka oodatav riigikohtu otsus, mis toob selguse haldusreformi sundliitmisega seotud punktide õiguslikkuses.

"Muidugi peame arvestama Narva-Jõesuu suhtumisega, mis on skeptilisem kui meie endi oma," tõdes Veikko Luhalaid. "Meil endilgi pole ühtegi inimest, kes hoomaks Viivikonna elanike probleemide kogu kompleksi. Oleks õige Narva-Jõesuu esindajad kohe alguses Kohtla-Järvega peetavate läbirääkimiste juurde kutsuda."

Vaivara vald on Viivikonnast huvitatud ennekõike haldusreformi seaduses seatud tingimuste pärast: üksnes Narva-Jõesuuga liitumine ei taga elanike arvu nõutavat alampiiri. Ega Viivikonna elanike lisanduminegi seda tagaks, ent probleemset linnaosa üle võttes võiks ehk loota selles valitsuse mõistvale suhtumisele.

"Me oleme Viivikonnast huvitatud igal juhul − ka siis, kui riigikohtu otsus meid sundliitmise hirmust vabastama peaks," ütles Luhalaid. "Ainult et sellisel juhul me ei kiirustaks ülevõtmisega nii väga, vaid see võiks olla lähema kolme-nelja aasta teema."