Kohtla-Järve hiiglasliku spordiküla rajamine lükkub edasi

Muu hulgas on hiiglasliku spordiküla rajamise käigus kavas rekonstrueerida Järveküla teel asuv vana spordihoone ja ehitada teisele poole teed praegusele haljasalale veel teinegi. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve vanalinna kavandatava üle 8 miljoni euro maksva hiiglasliku spordiküla rajamise algus lükkub vähemalt pool aastat edasi, kuna rahandusministeerium soovib enne rahastamisotsuse tegemist linnavalitsuselt põhjalikumaid selgitusi.

Eesti keele seisukohast kohutava sõnastusega projekt  "Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu" tähendab äraseletatult  olemasoleva staadioni, jäähalli, spordihoone, hosteli ja kardiraja rekonstrueerimist ning uue ujulaga spordihoone, kunstkattega jalgpalliväljaku ja parki kontserdilava ehitamist.

Võimalused kümnete spordialade harrastamiseks

Linnaparki ja selle lähiümbrusesse peaks kerkima omalaadne spordiküla, kus on nüüdisaegsed tingimused kümnete spordialade harrastamiseks. Selle plaani elluviimine läheks maksma 8,164 miljonit eurot, millest ligemale seitse miljonit peaks tulema riigilt Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest.

Esimeses järgus on kavas rekonstrueerida kergejõustikustaadion ja ehitada kunstkattega jalgpalliväljak ning ujulaga spordihoone. Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini sõnul on linnavalitsuse poolt nende objektide projekteerimishanked juba ette valmistatud. Juulis lootis ta, et kui kõik laabub tõrgeteta, saaks staadionil juba sel sügisel töödega pihta hakata.

Nüüd on siiski selge, et veel järgmisel aastal 1700 pealtvaataja kohaga ning 400meetrise kuuerajalise tartaankattega jooksuringiga ja muruväljakuga staadion ei valmi.

Ministeeriumil on "kõhklused"

Septembri keskel jõudis linnavalitsusse rahandusministeeriumist riigihalduse ministri Arto Aasa allkirjaga kiri, milles ta viitab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) tuvastatud kitsaskohtadele selles ettevõtmises. Minister kirjutab, et nii EASil kui rahandusministeeriumil on tekkinud kõhklused, et kirjeldatud tegevustega ei saavutata osa objektide kasutuselevõttu tervikuna uues kvaliteedis. Samuti võib tekkida mittevastavusi projekti abikõlblikkuse reeglitega.

Kriitiliste asjaolude seas toob Arto Aas muu hulgas välja, et jäähalli puhul ei ole ehitusprojekti puudumise tõttu võimalik hinnata täpsemat tööde mahtu ja iseloomu. Järveküla teel asuva praeguse spordihoone rekonstrueerimise puhul pole selge, milleks seda hoonet edaspidi kasutama hakatakse olukorras, kui  sama projekti raames on lähinaabrusesse kavas ehitada uus spordihoone. "Kahe suure spordiobjekti arendamine ei ole mitte ainult ehituslikult kulukas, vaid ka hilisem ülalpidamine seab linna eelarvele suuri väljakutseid," märgib Aas.

Praegu endises vanalinna koolimajas asuva hosteli remondi rahastamine oleks ministri hinnangul mõeldav vaid juhul, kui linnal on selge ettekujutus kogu  muinsuskaitse all oleva hoonetekompleksi korrastamisest ja kasutuselevõtmisest koos vajaliku rahastamisallikaga.

Parki plaanitava kontserdilava puhul pole läbi mõeldud selle paiga sidumist pargi kui ühtse heakorrastatud tervikuga. Kardiraja korrastamine on ministri hinnangul kavandatud puudulikult − puudub selge ettekujutus võimalikest kasutajatest ja igapäevasest haldamisest. Samuti ei ole kavandatud tööd piisavad, et seal oleks võimalik korraldada võistlusi.

Linnavalitsus teeb "vigade paranduse"

Vitali Borodin märkis, et  linnavalitsus arvestab ministri tehtud soovitusi ja esitab paari nädala pärast oma täiendused. "Midagi ületamatut neis nõudmistes pole. Oleme ministeeriumi ametnikega juba rääkinud, kuidas kavatseme need probleemid lahendada," sõnas ta.

Borodin tõi näiteks, et hostel tuuakse vanast koolimajast üle hoopis praeguse jäähalli kõrval asuva haldushoone teisele korrusele. Kardiraja probleemidele püütakse lahendust leida koostöös Eesti kardiliiduga. "Vanale spordihoonele oleme tellinud ekspertiisi ja eskiisi koos ruumide plaanidega. Selleks kulub mõni nädal," ütles ta.

Vitali Borodin tõdes, et ilmnenud probleemide tõttu lükkuvad kõige optimistlikumad tähtajad küll edasi, kuid need ei saa takistuseks selle projekti elluviimisel. "Loodan, et staadioni, kunstkattega jalgpalliväljaku ja uue spordihoone saame valmis 2018. aastaks. Ülejäänud objektid peaksid valmima kaks aastat hiljem," sõnas ta.

Arto Aas märgib, et ministeeriumi ja linnavalitsuse ühine huvi on aidata kaasa atraktiivse elukeskkonna loomisele Kohtla-Järvel. Ta rõhutab, et tulemuse saavutamiseks on väga oluline projekti ettevalmistuse ajal analüüsida läbi kogu tegevuste plaan.