Saada vihje

Oru soojustorud kärisevad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
OSK Grupi töötajad tegelevad praegu soojustorustiku keevitamisega, kuid esialgu pole torustiku käikuandmine üha uute lekete avastamise tõttu võimalik.
OSK Grupi töötajad tegelevad praegu soojustorustiku keevitamisega, kuid esialgu pole torustiku käikuandmine üha uute lekete avastamise tõttu võimalik. Foto: Peeter Lilleväli

Küttehooaja algusest pole veel kuu aegagi möödas, kuid juba on Kohtla-Järve Oru linnaosa elumajad kütteprobleemidega kimpus. Praegu on Orul külmas viis 12 korteriga maja.

Kesktänava 14. majas elav Anna rääkis Põhjarannikule, et küte lülitati neil välja möödunud teisipäeval profülaktiliste tööde tõttu − igatahes nii oli kirjas maja külge pandud teates.

"Ootame iga päev, et küte taas sisse lülitataks. Seda lubati teha möödunud reedel, kuid kütet pole endiselt, korteris on külm, ehkki meil on soojustusega põrandad. Mul on kolmeaastased kaksikud ning ma kardan nende tervise pärast," ütles ta. "Torustik on üles kaevatud ning pole teada, millal meile sooja antakse. Kas see on siis normaalne, et ennetustöid tehakse küttehooajal, aga mitte suvel?"

Keevisõmblused rebenevad 

Kohtla-Järve väikelinnaosade − Oru, Sompa ja Kukruse soojusvarustusega tegeleva munitsipaalettevõtte OSK Grupp juht Leonid Hokkonen kinnitas, et suvel tehti torustikus ära kõik küttehooajaks valmistumiseks vajalikud tööd. Ning hooaeg algaski normaalselt − kõik majad said sooja −, siis aga avastati torustikus arvukalt lekkeid.

"Torud on vanad, paljudes kohtades lekkisid need juba varemgi ning need kohad keevitati kinni, kuid nüüd on need hakanud keevisõmblustest rebenema," selgitas ta. "Teeme keevitustöid, proovime torustiku käiku anda, kuid esialgu pole see võimalik, kuna torud purunevad üha uuesti ja uuesti. Oleme neid juba 20 kohast keevitanud."

Hokkoneni sõnul on probleem ka selles, et kümneid aastaid tagasi paigaldatud küttekommunikatsioonidel ei ole võimalik teha remonditöid nii, et katkestada soojuse etteandmine vaid eraldi lõikudel või majadel. Lekete avastamisel tuli algul küte välja lülitada kolmandikul asula majadest, praegu on soojuseta kolm maja Kesktänaval ning üks maja Vikerkaare ja üks Männi tänaval.

"Üles on kaevatud ligikaudu 60 meetrit soojustorustikku, inimesed töötavad selle kallal pimeduse saabumiseni ja isegi puhkepäevadel," kinnitas Hokkonen. "Mõistan külma üle kaebavaid inimesi, kuid ei saa neile täna öelda, et homme nende majades soojus sisse lülitatakse, kuna pole mingit garantiid, et torustikus uusi lekkeid ei teki. Kui me praegu kõiki torustikus lekkivaid lõike ära ei remondi, võib vee ebanormaalse tsirkulatsiooni tõttu rivist välja minna katlamaja automaatika,ja siis jääb juba kogu asula soojuseta."

Tuleb uus torustik ära oodata

Oru elanikud said sel sügisel kauaoodatud puhta joogivee: reostuse tõttu ei olnud seda siinses veetorustikus peaaegu kolm aastat ning joogivett veeti asulasse paakautodega. Praegu tegeldakse uue veetorustiku käikuandmisega. Nüüd siis on veel jäänud ära oodata uue soojustorustiku töölehakkamine.

Leonid Hokkonen tunnistas, et ees ootav küttehooaeg tuleb keeruline. "Ka möödunud talvel esines torustikus lekkeid, kuid need õnnestus päeva jooksul kõrvaldada. Tänavu aga on neid rohkem: katlamaja seadmed näitavad, et ööpäevas lekib kuni 30 kuupi kuuma vett. See tähendab, et lekkeid on ka mujal, mitte ainult praegu kütteta olevate elumajade rajoonis," rääkis ta.

Kohtla-Järve tahtis juba tänavu sügisel hakata Oru vana soojustorustikku välja vahetama ning lootis selleks saada keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) ligikaudu 300 000 eurot. Ent mitmetel põhjustel − muu hulgas linnast mitte sõltuvatel − see ei õnnestunud. Hokkoneni sõnul käib praegu kogu vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamise ja KIKiga kooskõlastamise protsess.

Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinin on varem märkinud, et kui projekt toetust saab, siis kuulutatakse viivitamatult välja riigihankekonkurss, et alustada ehitust kohe käesoleva küttehooaja lõppedes.

Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti kogumaksumus ligikaudu 600 000 eurot. Sellest poole loodab linn saada keskkonnainvesteeringute keskuselt ja ülejäänu eraldab oma eelarvest.

Kahes teises väikelinnaosas − Sompas ja Kukrusel − küttega probleeme ei ole. Seal uuendati soojustorustikku mõned aastad tagasi: Sompas täielikult, Kukrusel 80 protsendi ulatuses.

Märksõnad

Tagasi üles