Kohtla-Järve kavatseb Kurtna laagri maha müüa

Kurtna noortelaagri majad ei vasta seaduste nõuetele. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linn võttis vastu lõpliku otsuse loobuda pikka aega Eesti ainsaks munitsipaallaagriks olnud Kurtna noortelaagri edasisest ülalpidamisest. 

Kohtla-Järve võttis Kurtna noortelaagri põlevkivikeemiaettevõttelt üle kaks aastakümmet tagasi. Kui mujal Eestis laagrid toona kas suleti või müüdi erakätesse, siis Kohtla-Järve oli ainus omavalitsus Eestis, kes Kurtna laagri oma bilanssi võttis.

Igal aastal investeeris linn laagri ülalpidamisse raha ning suviti käis seal puhkamas ligikaudu 1700 last, viimasel ajal küll vähem − 900. Peale kohtlajärvelaste käis Kurtnas puhkamas palju lapsi ka Narvast ja Sillamäelt, mille ettevõtted muretsesid tuusikuid ametiühingute kaudu, ning mujaltki Eestist.

Tarvis umbes viis miljonit eurot

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul tehti umbes kümme aastat tagasi laagrisse üsna suuri investeeringuid, muu hulgas näiteks kulutati 300 000 krooni katuse ja küttesüsteemi renoveerimiseks. Viimasel ajal on igal aastal eraldatud ligikaudu 50 000 eurot, et valmistada laager ette suvehooajaks; pisemate remonditööde jaoks vajaliku raha on laager ise teeninud.

"Kuid nüüdseks on kätte jõudnud hetk, mil on tarvis kõike uuendada: maju, mööblit, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustussüsteemi − ühesõnaga muuta laager Euroopa normidele vastavaks. Sellest annavad tunnistust linnale tehtud ettekirjutused. Selleks on tarvis ligikaudu viis miljonit eurot, linnal aga sellist raha ei ole. Kahjuks sellist mõistet nagu laste puhkus munitsipaallaagrites Euroopas ei eksisteeri, seepärast pole ka selliseid fonde, mis meid aidata saaksid. Samuti pole sellise abi saamise võimalust noortekeskusel," rääkis Jantšenko.

Ent kui sellised fondid ka leiduksid, oleks linna omafinantseering umbes pool miljonit eurot, ning see käiks linnale samuti üle jõu.

Pakkusid Illuka vallale

Kohtla-Järve otsustas laagri linna noortekeskusega ühendada ning anda viimasele ülalpidamiseks kogu laagri vara. Noortekeskuse koosseisunimestikku jäävad kaks valvurit, kes elavad Kurtas ja valvavad laagrit; ülejäänud töötajad − direktor, direktori asetäitja ja raamatupidaja − koondatakse.

"Ma ei ütle, et laager on igaveseks suletud. Esialgu on jutt konserveerimisest," kinnitas Jantšenko. "Me püüame leida kedagi, kes suudaks seal seda tegevust jätkata."

Esimene, kellele selline pakkumine tehti, oli Illuka vald, mille territooriumil laager asub. Linnavalitsuse arvates õigustaksid tehtud investeeringud end, kui vald laagri ära remondiks ja selle aastaringseks tööks sobivaks muudaks. Paraku vald sellest pakkumisest keeldus.

"Kuid Illukal öeldi meile, et asjast on huvitatud eraisikud, seetõttu ei kaota me lootust, et investor siiski leidub. Praegu koostame keskkonnaministeeriumile kirja, et saada müügiluba," rääkis Jantšenko. "Seda on vaja sellepärast, et siinsel maal on sotsiaalne otstarve."

Praeguseks on selge, et isegi kui laager ära ostetakse, siis järgmisel suvel seda ei avata. Ljudmila Jantšenko kinnitas, et linna vähekindlustatud peredele jääb siiski võimalus muretseda soodushinnaga tuusikuid teistesse laagritesse, näiteks Remnikusse.

Siiani maksis Kurtna lastelaagri täishinnaga tuusik 120 eurot 12 päeva. "Ma arvan, et nii odavaid hindu ei olnud kusagil mujal, ning mõistan, et nüüdsest muutub tuusiku muretsemine mõnda teise laagrisse problemaatiliseks," kahetses linnapea. "Ent kuidas me ka ei püüaks, käib selle olukorra lahendamine linnale üle jõu."