Lüganuse kirikus pandi paika ebaseaduslik altarivitraaž

Diakon Tõnis Tamm: "Vitraaž on uksest tulles kohe esimene asi, mida inimene näeb − sealt tuleb valgus ja valguse käes paistab ka suur ilus krutsifiks." Foto: Peeter Lilleväli

Eelseisval pühapäeval peaks EELK peapiiskop Urmas Viilma pühitsema Lüganuse kiriku uue altarivitraaži, mille autor on tuntud kunstnik Andrei Lobanov. Ainuke viga, et muinsuskaitsealuses pühakojas toimetajad unustasid oma toimetamistest muinsuskaitseametit teavitada ja nüüd võivad järgneda sanktsioonid.

Kui Põhjarannik neljapäeva keskpäeval EELK Lüganuse Ristija Johannese kirikusse jõudis, oli altari kohal uus vitraaž juba paigas.

Vilgas ehitustöö 

Aga kogu altariruum oli täis tööriisu, tellinguid ja ehitusprahti, sest töömehed tegelesid alles pühapildi raami ümbritseva seina krohvimisega. Ja varem altarit ehtinud kunstnik Riho Hüti valmistet vitraaž seisis põhjapoolse altariruumi seina ääres näoga selle poole − oodates kinnitamist seinale, kus ta hakkab paistma tänu sinna kinnitatud halogeenlampidele.

Kogudust teeniv diakon Tõnis Tamm ütles, et uus vitraaž sündis, sest VKG juhatuse aseesimehest ja tehnikadirektorist koguduse liige Meelis Eldermann tahtis kogudusele kinkida midagi sellist, mis "pühakoda kaunistaks ja inimesi kirikusse kutsuks".

"Meelis tegi ettepaneku, et kingib kirikule vitraaži, mis sobiks kokku keskaegse arhitektuuriga. Vitraaž on uksest tulles kohe esimene asi, mida inimene näeb − sealt tuleb valgus ja valguse käes paistab ka suur ilus krutsifiks. Koos idast tuleva valgusega saame osa ka Kristuse võidust. Edasine lugu on, kuidas otsisime head vitraažikunstnikku, kes oleks ajaloolistesse pühakodadesse varem vitraaže teinud," kirjeldas Tamm uue kunstiteose saamise lugu.

Jõuti kunstnik Andrei Lobanovini − lähim kirik Lüganusele, kuhu ta on vitraaže teinud, on Viru-Nigula. Viru praostkonnas on veel näiteks Iisaku kirikus tema töö. Lobanovi viimase aja vahest tuntumad vitraažid on Peterburi Jaani kirikus.

Värskel vitraažil on risti löödud Jeesus, ristist vasakul Jumalaema ja jünger Johannes ning paremal Ristija Johannes, kellelt kogudus on nime saanud. Pilt on ses mõttes allegooriline, et Jeesuse ristilöömise ajaks oli Ristija muidugi juba mõnda aega tapetud − pea maharaiumise teel.

Luba puudus

Tamm rääkis, et kuna kirik on väga niiske, oli eelmise vitraaži raami alumine ots määndunud − nüüd sai seegi asendatud. Seks kasutati Ulvar Kullerkupu abi: ta tegi puutööd, andes uutele raamidele n-ö saja-aastase garantii − töös kasutati tammepuud ja moodsaid immutusvahendeid. Diakon rõhutas, et ka kõik uue vitraaži valmimise ja ülespanekuga seotud tööd on tehtud annetuse korras.

Kõik on ilus, aga selgub, et kogudusel puudus eelnimetatud tööde tegemiseks muinsuskaitse luba. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor Kalle Merilai ütles Põhjarannikule, et kogudus esitas ametile tegevuskava tagantjärele. Nüüd koostas amet vaatlusakti ja nimetatud tegevuskava on praegu läbivaatamisel. Hiljem võetakse asjaosalistelt seletuskirjad ja nõutakse tööde tegemise muinsuskaitselist aruannet.

"Tööde tegemise luba me tagantjärele ei väljasta. Esteetilist tulemust me ei hinda ja see on kiriku kunstinõukogu rida. Ilmselt järgnevad sanktsioonid. Kuidas täpsemalt seaduserikkujat karistada, on komplitseeritud küsimus − kogudus võib saada karistatud selle eest, et ei täidetud muinsuskaitseseaduse nõudeid seoses ehitustöödega kaitsealuses hoones. Teoreetiliselt võime isegi lasta ehitatu tagantjärele ümber teha, trahvid ja sunnirahad määrata − kuidas menetlemise käigus otsustatakse," ütles Merilai.

Põhjarannik küsis ka eelmise altarivitraaži autorilt Riho Hütilt, mida tema asjast arvab. Hütt ohkas sügavalt ja leidis, et ei tahaks toimunut kommenteerida. Küll oleks normaalne, et temalt oleks vähemalt uuritud, kas ta on nõus oma vitraaži teisal − st altariruumi põhjaseinal − eksponeerimisega. Kui suured on autori õigused seoses tema taiesega avalikus ruumis? Õhus on palju küsimusi.

Pühapäeval kell 11 algaval teenistusel pühitseb peapiiskop Urmas Viilma uue vitraaži, samuti saavad kolm inimest leeriõnnistuse.