Kaevandusettevõte sai süüdistuse kahe töötaja surmas

30. jaanuar 2014. Kaevanduskontserni peakontori hoone fuajees põlevad kahe hukkunu mälestuseks küünlad. Praeguseks on prokuratuur saatnud selles kurvas loos süüdistusega kohtu ette nii kaks kaevanduse töötajat kui ka kaevanduskontserni enda.

FOTO: Peeter Lilleväli

Prokuratuur esitas süüdistuse põlevkiviettevõttele Enefit Kaevandused ning kahele selle töötajale juhtumis, mis lõppes peaaegu kaks aastat tagasi kahe Estonia kaevanduse töötaja surmaga.

Mõistatuslik juhtum leidis Estonia kaevanduses aset 2015. aasta 29. jaanuaril, kui põlevkiviettevõte − toonase nimega Eesti Energia Kaevandused (praegu Enefit Kaevandused) − andis teada, et allmaakaevanduses on leitud kahe kaevuri surnukeha. "Õnnetuse põhjused tuvastab uurimine, kuid juba praegu saab öelda, et tegemist ei olnud varingu ega plahvatusega," öeldi pressiteates.

Surm mürgistuse läbi

Läbindajaid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad neljapäeva õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud. Nende vahetus algas hommikul kell 8 ning lõppes samal päeval kell 17.30. Juba toona oletati, et mehed võisid gaasi tõttu surra.

Järgnenud uurimine ning kohtuekspertiis tuvastasid, et mehed hukkusidki mürgistuse tagajärjel. Ent millesse täpselt, seda ei teata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et surma põhjustas tuvastamata gaas või aur.

"Üks põhjus, miks ei õnnestunud täpselt surma põhjustanud gaasi määratleda, võib olla see, et hukkunud leiti liiga hilja pärast traagilist juhtumit," sõnas Viru ringkonnaprokurör Sigrid Nurm.

Käivitunud kriminaalmenetluse käigus asus uurimisasutus paralleelselt kohtuekspertiisiga uurima kaevanduskontserni sisedokumente, mis reguleerivad tööohutust, töökorraldust ning järelevalvet. Samal ajal tegelesid oma tõe väljaselgitamisega nii tööinspektsioon kui tehnilise järelevalve amet, aga ka kaevandusettevõte ise.

Menetluse käigus jõudis prokuratuur järeldusele, et see kriminaalasi tuleb viia kohtusse. "Analüüsides kõiki dokumente leidsin, et on olnud piisavalt rikkumisi, mis võisid selle õnnetuseni viia," sõnas Nurm Põhjarannikule. Ta lisas, et peale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse on olemas ka kaevandamisseadus, mis paneb tööandjale töökeskkonna ohutuse kontrollimise kohustusi.

"Pärast lahkamistulemiste saabumist olin veendunud, et siin on alust konkreetsete isikute kohtu alla andmiseks," ütles prokurör.

Kuigi ekspertiisid tehti ainult hukkunute surnukehade kohta, olid need põhjalikumad kui tavapäraste surmajuhtumite puhul, võttes seetõttu rohkem aega. Ajakadu kriminaalasja menetlemisel tekkis ka sellest, et suur osa kaevandusettevõtte dokumentatsioonist on venekeelne ja see tuli kohtu-uurimise jaoks riigikeelde tõlkida.

Süüdistus ettevõttele ja kahele töötajale

Kohtueelse menetluse lõppedes esitas prokuratuur süüdistuse Enefit Kaevandustele, Estonia kaevanduse nüüd juba endisele peainsenerile Igor Agutinile ning kaevanduse ohutustehnika insenerile Vladimir Šalašinskile. Kõik nad said süüdistuse töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, kui sellega on ettevaatamatusest  põhjustatud inimese surm. Süüdistus hõlmab isikute tegevusetust surma põhjustamisel. Süüdimõistmisel näeb karistusseadustik selle eest karistusena ette kuni viieaastast vangistust füüsilisele ning rahalist karistust juriidilisele isikule.

Praeguseks on prokuratuur kriminaalasja kohtusse saatnud.

Prokuratuur tunnistab, et uurimine ei suutnudki tuvastada, mis ja kuidas täpselt sellel 2015. aasta traagilisel jaanuaripäeval kahe täisjõus mehega maa-aluses kaevanduskäigus juhtus. Ent mida siis kohtusse tõestama minnakse?  "Me ei heida süüdistatavatele ette tahtlikku surma põhjustamist, vaid ettevaatamatust, mille käigus on rikutud tööohutusnorme, ning kohus peab tuvastama, kas see põhjustas surma," ütles Nurm.

Selles asjas on kõik kolm süüdistatavat keeldunud kohtueelsel uurimisel ütluste andmisest, mis on nende seaduslik õigus. Kaevandusettevõte on esitanud uurijatele oma uurimise kokkuvõtte.

Süüdistusel on plaanis kohtusse tuua 17 tunnistajat ning kaks eksperti: Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessori ning lahkamiseksperdi.

Küsimusele, mis on selles asjas prokuratuuri suurem eesmärk, et kriminaalsüüdistusega kohtusse minna, vastas Sigrid Nurm: "Tööandjad kasutavad töölisi endale kasumi teenimise eesmärgil. Kuid osa sellest kasumist tuleb kasutada selleks, et töötajatel oleks ohutu tööl käia. Sest kui ettevõtja saab endale lubada, et ta ei panusta tööohutusse, saab ta turueelise töötajate turvalisuse arvel."

Kohtuprotsess selles kriminaalasjas algab Viru maakohtus tõenäoliselt tuleval aastal.

Tagasi üles