Paljudes korterelamutes pole senimaani ühistut loodud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta 1. jaanuaril jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus toob endaga kaasa mitu olulist muudatust. Nii näiteks kaotatakse korteriomanike ühisused ning alles jäävad vaid korteriühistud ja tekib ühistute register. See puudutab kümneid Kohtla-Järve, Sillamäe ja Kiviõli maju, kus pole senimaani korteriühistuid moodustatud.
"Novembris viibisin korralduskoosolekutel majades, kus omanikud tahavad korteriühistu moodustada, kuid ei tea, kuidas seda teha ja millest alustada," rääkis Sillamäe korteriomanike ühingu juhataja Gulnara Sidorenko. "Ning inimestega suheldes on selgunud, et nad teavad uuest seadusest ikka väga vähe."
Sidorenko sõnul pole linna 200 elumajast korteriühistut praegu ligikaudu 80s. "Sest puuduvad väljaõppinud inimesed, kes oleksid valmis asjaga tegelema, ning linnavalitsus pole viimase aasta-poolteise jooksul teinud midagi ka selleks, et neid välja koolitada," kinnitas ta. "Pärast valimisi tegi meie fraktsioon ettepaneku luua linnas korteriühistute küsimustega tegelev komisjon, kuna tegemist on väga aktuaalse probleemiga, ent enamik saadikuid meid ei toetanud."
Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanov ütles Põhjarannikule, et 7. detsembril korraldabki linn korteriomanikele uut seadust tutvustava seminari. Ta märkis, et Sillamäel kehtib korterühistute asutamise ja koolituskulude toetamise kord ning viimasel ajal kasutavad korteriomanikud neile pakutavat toetust aktiivselt.
Kes tahtis, see moodustas
Korteriühistute asutamise ja koolituskulude toetamise kord kehtib ka Kiviõlis.
Mitut Kiviõli korteriühistut juhtiv Sarkis Tatevosjan ütles, et need, kes on tahtnud, on ühistu ka moodustanud. Ühistu on loodud kõikides suurtes kortermajades, välja arvatud Aasa tänava 16. maja. Ühistuta on väikesed, kuni 27 korteriga majad ning selle põhjusena näeb Tatevosjan inimeste teadmatust ja ükskõiksust.
"Ning vastutust selle teadmatuse eest ei lükka ma ei linnajuhtide ega ka kellegi teise kaela," märkis ta. "Sa võid linnaelanikele kas või kümme korda rääkida, aga kui see neid ei huvita, siis info nendeni ei jõua. Mõned linlased ei saa minu meelest päris hästi aru, kuivõrd keeruline olukord selle tõttu tekib. Nad elavad põhimõttel, et meid see puuduta, ning suhtuvad uude seadusesse üsna ükskõikselt."
"Üldjuhul on tegemist negatiivse eelarvega majadega, mida möödunud 20 aasta järel on tabanud finantskrahh: maja hallanud munitsipaalfirma Kiviõli Kinnisvarahooldus ei kulutanud korteriomanike raha sihipäraselt maja vajadusteks ning nüüd on seda kõike 27 korteri jõududega tagasi teha väga keeruline, peaaegu võimatu," arvab Tatevosjan.
Ühistuta üle saja maja
Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liikme Jelena Mutoneni sõnul on Kohtla-Järvel praegu ühistuta üle 100 maja. Need on põhiliselt väikesed, 4-24 korteriga majad.
"Nende majade elanikel on uue seaduse kohta väga palju küsimusi ning me korraldasime sel teemal ka seminari, ent infot on sellest hoolimata vähe," rääkis Mutonen. "Suur hulk maju pole just selle tõttu uueks seaduseks valmis. Arvan, et linnal tasuks seminar korraldada ning avaldada uue seaduse tekst − ka vene keeles − linna kodulehel, et inimestel oleks võimalikult palju võimalusi asjakohast infot saada."
Tõsi küll, Kohtla-Järvel võivad kõik, kes soovivad saada selgitusi uue seaduse kohta ja abi ühistu moodustamiseks vajalike dokumentide vormistamisel, pöörduda linnavalitsuse õigusnõuniku Vadim Vilde poole, kes võtab vastu esmaspäeviti kella 15-17 ja neljapäeviti 10-12.