25. märts 2018, 16:47
Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu kemplevad Viivikonna ja Sirgala pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulluste valimiste järel Kohtla-Järve linnaosadest Narva-Jõesuu linna küladeks muutunud Viivikonna ja Sirgala hoonete ja rajatiste puhul pole ikka veel selge, kelle oma miski täpselt on ja kes milliseid kohustusi peab kandma.
Selle nädala esmaspäeval saatis Kohtla-Järve linnavalitsus Narva-Jõesuu linnavalitsusele kirja, teavitades neid Viivikonnas ja Sirgalas asuvate varade üleandmisest. Jutt on põhiliselt 39 kinnistust, mille kohta Kohtla-Järve tegi kinnistusraamatus omanikku puudutavad muudatused ehk teisisõnu on need nüüd Narva-Jõesuu omandis.
Põhjenduseks märgiti kirjas, et kui omavalitsused, kellest ühe territooriumiosa on arvatud teise koosseisu, sellega kaasnevate varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises ühinemiskokkuleppes kokku ei lepi, antakse üle läinud territooriumil olevad omavalitsuse kinnisasjad ja nendega seotud võlad haldusreformi seaduse kohaselt üle.
Kirjas palutakse ka, et Narva-Jõesuu linn maksaks neile edastatud Viivikonnas hooldustöid tegeva OÜ Sirglat arved, mida Kohtla-Järve olevat neile juba korduvalt meelde tuletanud.
Segased lood omanikuga
Narva-Jõesuu aselinnapea Mati Männisalu ütles, et need 39 kinnistut on esimesed, mis nüüd Narva-Jõesuule ametlikult üle on antud.
"Me ei tegelnud sellega eraldi, eeldades, et need toimingud teeb riik − nagu riik võttis enda peale aadressiandmete muutmise," märkis ta.
39 kinnisasjast enamik on teed, pumplad jms − ka varemetes koolimaja −, vaid 17 puhul on tegemist korteriomandiga.
Kortereid on Viivikonnas ja Sirgalas Männisalu teada ligemale kolmsada.
"Ju siis ülejäänud pole kinnisvara," järeldas ta. "Kui me Kohtla-Järvega ühinemisläbirääkimisi pidasime, siis üks meie tingimus oli, et korteriomandid, millel ei ole mingisugust väärtust, vormistavad nad kinnisasjana ja loovutavad riigile, kuivõrd need on käsitletavad mitte õigusena, vaid kohustusena. Ühinemislepingule Narva-Jõesuu alla ei kirjutanud ja Kohtla-Järve pole midagi riigile loovutanud."
Männisalu toonitas, et Narva-Jõesuu ei kavatse kohustustest kõrvale hiilida, aga ülearuseid kulutusi kindlasi tegema ei hakka.
"Nende kinnisasjade kohta on kinnistusraamatus omaniku muutust tähistav märge tehtud valdavalt tänavu 28. veebruaril. Seega pole Kohtla-Järvel mingit alust nõuda meilt varasemate arvete tasumist. Ja kui arvestada, et tänavavalgustuse elektrileping on meie nimel veebruarist alates − ehkki tänavad on meie omandis alles märtsist −, siis parimal juhul võime rääkida tasaarveldamisest."
Kelle vara hooldatakse
Kohtla-Järve sõlmis Viivikonnas hooldustöid tegeva OÜga Sirglat lepingu 2015. aasta juulis.
"Selles lepingus on kõik ühte patta pandud: teed ja tänavad, haljasalad, hoonete hooldamine ja puuvõrade kärpimine. Oleme Kohtla-Järvelt korduvalt küsinud lisainfot, muu hulgas kaardimaterjali, et saada selgust, mida see leping täpselt hõlmab. Seni pole neilt mingit lisamaterjali saanud. Loomulikult peame hooldama Viivikonnas ja Sirgalas kõike seda, mis kuulub Narva-Jõesuu linnale, aga seda, mis on jätkuvalt Kohtla-Järve oma, peavad nemad ikka ise hooldama," rääkis Mati Männisalu.
Jätkuvalt Kohtla-Järve linna oma on kogu Viivikonnas ja Sirgalas asuv vallasvara.
Tõsi, sellessamas Narva-Jõesuu linnale saadetud kirjas andis Kohtla-Järve teada, et kavandab ehitiste ja nende osade kui vallasasjade üleandmist Narva-Jõesuule.
"Nad võivad seda ju tahta, aga meie ei taha. Mõelgu välja, milline hüve sellega kaasneb − et meie ka tahaksime need üle võtta," ei kohusta Männisalu sõnul ükski õigusakt Narva-Jõesuud neid endale võtma.
Mis puudutab lepingut OÜga Sirglat − Kohtla-Järve linnavalitsuse kiri lõppes teatega, et kui Narva-Jõesuu seda üle võtta ei taha, siis lõpetatakse leping alates aprillist −, siis Männisalu selles probleemi ei näe.
"Praegusel kujul me seda lepingut kindlasti ei jätka, millest me aru ei saa, selle eest ei ole nõus ka maksma. Meil on Narva-Jõesuus selle valdkonnaga tegelev äriühing olemas, anname Viivikonnas linna omandit puudutavas osas lisakohustuse koos lisarahaga neile ja midagi seal tegemata ei jää."
Kohtla-Järve linnasekretär Anna Generalova lubas e-postiga saadetud küsimustele vastata järgmise nädala jooksul.