Ida-Viru kolledžid tõmbavad ligi üha enam välistudengeid
11. juuli 2018, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ Virumaa kolledžisse laekus tänavu 283 ja TÜ Narva kolledžisse 350 avaldust. Populaarseimad olid vastavalt masinaehitus- ja energiatehnoloogia ning lasteaiaõpetaja eriala. Märgatavalt on kasvanud välistudengite huvi.
TTÜ Virumaa kolledži statsionaarsesse õppesse esitati 4. juuliks 110, kaugõppesse 158 ja magistriõppesse 15 avaldust. Populaarsemad erialad olid masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine ning telemaatika ja arukad süsteemid.
Õigel teel
Kolledži arendusdirektorit Mare Roosilehte rõõmustas telemaatika eriala populaarsus. Õppekava avati mullu koostöös Tartu kolledžiga ja mõlemas kolledžis laekus sellele sadakond avaldust. "See näitab, et oleme õigel teel: tehnika ja tööstuse suunitlusega IT on vajalik ning inimesed mõistavad seda."
MARE ROOSILEHT: "Oleme õigel teel: tehnika ja tööstuse suunitlusega IT on vajalik ning inimesed mõistavad seda."
Tänavuse vastuvõtu puhul tõi Roosileht välja mitu positiivset märki.
"Rõõmu teeb stabiilne vastuvõtt, kuigi gümnaasiumilõpetajate arv väheneb [kaugõppesse laekus rohkem avaldusi kui päevasesse − toim.]. Rohkem on neid sisseastujaid, kes teevad ühe ja kindla valiku, kuigi võiksid esitada avalduse mitmele erialale. Postiivne on, et kaugõppijate geograafia laieneb ja neid tuleb üle Eesti, näiteks Pärnust ja Tartust."
Stabiilsus on märksõna, mis iseloomustab ka TÜ Narva kolledži vastuvõttu.
"Avalduste arv oli enam-vähem sama mis eelmisel aastal. Tahtsime muidugi rohkem, aga fakt on see, et Eestis abituriente ei jagu," nentis TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas.
Seetõttu vaadatakse üha rohkem piiri taha. Teist aastat võeti sisseastumisavaldusi vastu ka välismaalt ning taotluste arv kasvas ligi kolm korda − välismaalt soovib Narvas õppima asuda 140 tudengikandidaati, kellest enamik on Venemaalt.
Välistudengid saavad valida inglise keele õpetaja, klassiõpetaja, infotehnoloogiliste süsteemide arendaja ja noorsootöö eriala. Kõikide nende õppekavade puhul õpitakse eesti keeles, mistõttu on esimesel õppeaastal kohustus õppida täismahus vaid eesti keelt. Seetõttu pikeneb välistudengite õpiaeg kolledžis ühe aasta võrra.
Kevadeks näost hallid
Kolledž saab igal aastal vastu võtta 20 välistudengit. "Rohkematele me ei suuda eesti keelt õpetada," tunnistas Kallas. Mullu sügisel õppima asunud 20 välistudengist sooritas B1-tasemel eesti keele eksami edukalt 18.
"Nad olid kevadeks näost hallid, aga tegid eksami ära," rääkis Kallas. Tema sõnul kogesid välismaalased eesti keele õppimise pinge kõrval kultuurikonflikti, mis osutus oodatust suuremaks.
"Elu Eestis on teistmoodi, ülikooli õppetöö on korraldatud teistmoodi. Inimesed on rahulikud ja kompromissialtid ning Vene tudengile on see täiesti uus situatsioon. Näiteks puhkes paanika, kui eesti keele õpetaja ütles, et järgmisel nädalal tuleb test, sest ta tahab näha, kui kaugele nad on jõudnud. Nad tulid kaebama, et küsimusi testiks valmistumiseks pole antud. Selgitasin, et see pole eksam, vaid kõigest progressi mõõtmine. Nad ei saanud aru, et õppejõule on nende tagasiside sama oluline kui vastupidi."
Tänavuste välistudengite hulgas osutus populaarseimaks inglise keele õpetaja eriala mitmekeelses koolis. Eestist esitati kõige rohkem avaldusi koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale, mida saab nüüdsest omandada ainult avatud ülikoolis.
"Lasteaiaõpetaja eriala oli üle ääre, sest Rakvere kolledž suleti ning ka Tallinnast, Loksalt ja mujalt tulevad lasteaiaõpetajad meile kutset taotlema," selgitas Kallas. See teeb konkureerimise raskemaks Narva värsketele koolilõpetajatele, kellel puudub töökogemus ja samaväärne eesti keele oskus.
"Eestlased käivad eksamitulemustelt venelastest üle, aga Narva kolledži missioon on ka kohalikku kogukonda arendada, mitte ainult Rakvere inimestele kõrgharidust anda," kirjeldas Kallas tekkinud dilemmat.