Lüganuse lööb koolivõrgule käärid sisse

Lüganuse valla koolidest võib ennast kõige kindlamalt tunda Kiviõli 1. keskkool, mis on koolidest suurim ning mille õpilaste arv on pigem aasta-aastalt tõusnud, mitte kahanenud. Lisaks on gümnaasiumiosa säilitamine seal sisse kirjutatud nii ühinemisleppesse kui valla uude arengukavasse. KIVIÕLI 1. KESKKOOL

FOTO: Põhjarannik

Viie kooliga Lüganuse vald, kelle eelarvest pool kulub haridusvaldkonnaga seotud kulutustele, hakkab reformima oma koolivõrku ning esimesed otsused selleks tehakse veel enne kooliaasta lõppu. 

Lüganuse vald, kus pärast liitumist asub viis kooli, viis lasteaeda ja kaks huvikooli, hakkab korrastama oma koolivõrku: vallavalitsus koos kaasatud ekspertidega peab paari kuu jooksul kaardistama olemasoleva olukorra ning panema koostöös koolide ja lastevanematega paika tulevikukontseptsiooni ja seda juba uue aasta märtsikuuks.

Aeg ajab taga

Lüganuse volikogu ning haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Risto Lindeberg ütles, et komisjon andis vallavalitsusele ülesandeks töötada välja uus kontseptsioon. Selleks tuleb vallavalitsusel teha finantsanalüüs hoonete kaupa ning panna ritta nii majandus- kui personalikulud. Kontseptsiooni koostamisel tuleb arvestada eesti ja vene kogukonnaga ning protsessi tuleb kohe kaasata koolide, hoolekogude ja kogukonna esindajad. Kajastuma peavad võimalused ja kulud ümberkoolitusteks ning ühe kooli baasil tuleb kaaluda võimalust erivajadustega laste õppetöö korraldamiseks koos õpilaskodu rajamisega.

Selleks, et vald saaks haridusvõrku korrastama hakata, peavad otsused olema tehtud märtsi lõpuks. Hilisemaid otsuseid uue kooliaasta algusest ellu viia ei saa.

HEIDI UUSTALU: "Koera saba raiumine tükikaupa ei tee seda vähem valusaks."

Lindeberg tõdes, et kogu kontseptsiooni loomiseks on aega napilt, kuid muudatusi tuleb teha ning vajaduse korral võib alustada sammhaaval. "Kindlasti peavad kooli sisu puudutavad otsused olema läbi mõeldud ka selles valguses, mis võiks saada sellest hoonest siis, kui kooli maht väheneb või maja vabaneb," ütles ta, märkides, et koolivõrgu korrastamise kõrval tekitab sama suurt peavalu koolimajade korrastamise küsimus.

Kuni uus kontseptsioon pole paigas, ei saa rääkida ka koolimajadesse tehtavatest investeeringutest. Nii näiteks ei toetanud koalitsioon eelarvestrateegiasse koolidega seotud kulutuste panemist ning ei eraldanud lisaeelarvest remondiraha Kiviõli vene koolile. "Me peame enne aru saama, milline saab olema meie koolivõrk, ning alles siis on otstarbekas teha investeeringuotsuseid," ütles Lindeberg.

Kui, siis korraga

Maidla kooli direktori Meelike Abroi sõnul peab koolivõrku reformides olema väga ettevaatlik. Maidla on Lüganuse viiest koolist laste arvult tagantpoolt teine. Kui Sonda koolis on lapsi alla paarikümne, siis Maidlas on neid 38. Lüganuse koolis on õpilasi 68, Kiviõli vene koolis 260 ja Kiviõli 1. keskkoolis 352.

"Maidla on eriline kool, see on mõisakool ja siin on lapsele kõik võimalused loodud," kiitis Abroi, lisades, et lasteaed ja kool samas majas tähendab seda, et arvestatakse üksteise ootusi ja vajadusi. Pärast kooli saavad lapsed käia üle tee noortekeskuses ning sealsamas tegutsevas huvikoolis.

Väikesed klassid on Abroi hinnangul suureks plussiks, seda enam, et erivajadustega laste arv aasta-aastalt kasvab. "Erinevalt suurkoolidest suudame meie tegelda lastega individuaalselt ," tõdes ta.

Abroi on tulnud välja ettepanekuga, et Kiviõli 1. keskkool võiks olla ainult gümnaasium ja põhikooliks võiksid jääda Maidla ja Lüganuse.

Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul ei ole selline plaan aga mõeldav, sest laste arv gümnaasiumiosas on liiga väike, et eraldi kooli pidada saaks. Liiatigi näitab statistika, et laste arv piirkonnas väheneb ning ehkki praegu on Kiviõli 1. keskkooli laste arv pigem kasvanud, ei ole hüppelist tõusu seal näha.

Uustalu ütles, et on valmis koolivõrgu kontseptsiooni väljatöötamisel kaasa mõtlema. Küll on ta seda meelt, et uue kontseptsiooni koostamisega läheb kiireks. Samas kui selgus majas, tuleks reform otsustavalt ellu viia, mitte seda etappideks jagada. "Koera saba raiumine tükikaupa ei tee seda vähem valusaks," ütles ta ning oli seda meelt, et kindlasti ei tohi kontseptsiooni loomine jääda ainult koolide ülesandeks, vaid kaasa peavad saama rääkida ka lastevanemad.

Tagasi üles
Back