Vironia kaubanduskeskus tungib peenramaadele

Jelena Kozlova ütles, et harjus juba noorena nende peenardega ära ning käib nüüdki, veel 84aastasena, seal nokitsemas ja närve puhkamas. Kuid ta mõistab, et peab siit varsti lahkuma. Foto: Peeter Lilleväli

Kümneid aastaid tühermaal toimetanud Kohtla-Järve elanikel tuleb oma peenrad maha jätta ja rajatised ära koristada. Vironia kaubanduskeskuse omanikud kavatsevad sinna ehitada uued kaubanduspinnad ja autobussijaama ning Järveküla teed ja Lõuna mikrorajooni ühendava tee.

Vironia kaubanduskeskuse laienduse jaoks ette nähtud territoorium, mis piirneb Järveküla tee 50 ja 50c asuvate maatükkidega, on hetkel reformimata riigimaa. Lähiajal läheb see aga enampakkumisega müüki.

Tühermaa võeti kasutusele palju aastaid tagasi. Selle olevat vanemate elanike väitel neile aiamaadeks eraldanud põlevkivikeemia ettevõte. Kuid maa on riigi omanduses ja sealseid aiamaid peetakse omavolilisteks. Linnaarhitekt Rita Burenkova sõnul ei saanud inimesed seda erastada, kuna selleks puudus õiguslik alus - see pole kooperatiiv ja linn ei ole maad peenramaadeks eraldanud.

Tänini pole keegi siit inimesi ära ajanud, sest tühermaad ei olnud kellelegi vaja, nüüd aga tuleb inimestel aastakümneid haritud maa siiski sinnapaika jätta.

Veel ei minda

Ühe potipõllumehe, Anatoli Tšurakovi sõnul planeeriti sellele tühermaale nõukogude ajal teed, mis ühendaks Lõuna mikrorajooni turupiirkonnaga. "30 aastat tagasi anti see maa viieks aastaks meile ja need viis aastat kestavad tänini," märkis ta.

Selgi hooajal ei kavatse potipõllumehed oma peenraid maha jätta. Nad kaevavad, külvavad ja istutavad taimi ning remondivad kasvuhooneid. Tõsi küll, hooldatud maatükke jääb iga aastaga vähemaks - praegu on neid neljakümne ringis.

"Vanad surevad ära, noored aga ei viitsi sellega tegeleda, pealegi valitseb teadmatus homse suhtes - ka sellel on oma osa," ütles aiamaad pidav Aleksei Krjutškov. "Muidugi on kahju lahkuda - on ju siin tehtud üsna palju tööd."

Midagi hingele

Pensionärid ütlevad, et aiamaa on midagi hingele. Neile meeldib siin käia ja jõudumööda nokitseda, selle asemel et pingi peal või teleri ees konutada. "Oleme noorest peast nende peenardega harjunud. Ise olen juba 84aastane, aga käin siin ikka rõõmuga," kinnitas Jelena Kozlova. "Kasvatan siin kartulit, porgandit, kurki, kabatšokki. Mitte müügiks, vaid endale, tervise jaoks."

Kuid potipõllumehed mõistavad, et varem või hiljem tuleb neil oma maalapikesed maha jätta. "Me leiame, et meid peaks ehitustöö täpsest algusest ette hoiatama. Praegu ei oska keegi veel midagi konkreetset öelda. Muidu läheb äkki nii, et paneme sügisel taliküüslaugu maha, toome sõnnikut ja väetame, aga kevadel siia tulla enam ei saagi," ütles Anatoli Tšurakov.

Piirid lubatakse maha märkida

Rita Burenkova usub, et tänavu sügisel saavad inimesed veel saagi ära koristada. Edasi tuleb aga valmis olla ehitustööde alguseks. Lähiajal toimub maa müük enampakkumisel. Selle loodab omandada Vironia kaubanduskeskuse omanikfirma. Seni kui uus omanik tegeleb paberite ja projekteerimisega, saab ka hooaeg läbi.

"Kaubanduskeskuse omanik lubas vaiadega maha märkida selle maa, mida ta omandada loodab," märkis Burenkova. "Selle alla ei jää kõik aiamaad. Teistel pole esialgu midagi karta, kuid ka siia võib igal ajal uus omanik tulla."

Samasuguseid probleeme seoses aiamaadega esineb ka Ahtme linnaosas Kaja ja Kalda tänava kandis oleval tühermaal ning Purul Sõpruse tänava ridamajade taga. "Ühest küljest on need omavoliliselt hõivatud, teisest küljest aga väärivad maad harivad inimesed kiitust," arvab Burenkova. "Nendeta oleks seal prügimägi, praegu aga on haritud peenrad. Kuid inimesed teavad, et ühel kenal päeval tuleb neil sealt lahkuda."