Vaivara kauatehtud eelarve kasvatab valitsemiskulusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aprillis omavahel kohad vahetanud nüüdne volikogu esimees Veikko Luhalaid (vasakul) ja vallavanem Heiki Luts said mõlemad palka juurde: volikogu juhi töötasu tõusis neli korda, vallavanem sai lisaks 130 eurot.
Aprillis omavahel kohad vahetanud nüüdne volikogu esimees Veikko Luhalaid (vasakul) ja vallavanem Heiki Luts said mõlemad palka juurde: volikogu juhi töötasu tõusis neli korda, vallavanem sai lisaks 130 eurot. Foto: Matti Kämärä

Eelmisel neljapäeval võttis Vaivara vallavolikogu lõpuks vastu tänavuse aastaeelarve mahus 2,56 miljonit eurot, valitsemiskulud moodustavad sellest enam kui kümnendiku. 

"See oli meie jaoks paras põhiseaduslik eksperiment," ütles Vaivara vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid, et seadus näeb küll ette volikogu laialisaatmise, kui aasta esimese kolme kuu jooksul pole suudetud eelarvet vastu võtta, ent ei sätesta, millise aja jooksul peab uus koosseis eelarve vastu võtma.

"Muidugi ei ole see eelarvelise asutuse jaoks normaalne, kui tuleb nii pikalt ilma eelarveta töötada, aga omavalitsuse puhul on olukord pisut lihtsam, sest volikogu saab eraldi otsustega sihtsuunitlustega rahaeraldusi siiski teha. Kinnitatud eelarvet meil paberil ette näidata ei olnud, aga alusdokumentatsioon suunanäitajana oli loomulikult olemas," ei pannud eelarve puudumine Luhalaiu sõnul vallas elu seisma. "Tavaliselt oleme eelarve vastu võtnud veebruaris-märtsis ja planeeritud investeeringute otsused tehakse volikogus nagunii juba varem ära. Nüüd venis see aeg lihtsalt pikemaks."

Luhalaid kinnitas, et volikogu ei üritanud seaduselünka proovile panna ja eelarve vastuvõtmisega venitada. "Tundsime pidevalt kuklas survet, et asjad on tegemata."

Valitsemiskulud kasvasid

2,56 miljoni eurose eelarve suuremad tuluallikad on tasu vee erikasutuse (ligemale 0,9 miljonit eurot) ja põlevkivi kaevandamise eest (0,57 miljonit), järgnevad füüsilise isiku tulumaks (0,53 miljonit), toetusfond (0,28 miljonit) ja maamaks (ligemale 0,2 miljonit eurot).

Suuremaid investeeringuid on sel aastal ette nähtud vaid üks - Sinimäe ja Olgina vee- ja kanalisatsioonitorustike ning pumplate rekonstrueerimine. Vallaeelarvest kulub sinna ligemale 200 000 eurot, lisaks võetakse Olgina osa jaoks kuni 800 000 eurot laenu.

Ülejäänud investeeringud on Luhalaiu sõnul mõeldud jooksvateks remondi- ja taastamistöödeks.

Üldvalitsemiskulud, enam kui 400 000 eurot, moodustavad eelarvest 12,1%. Kasvasid nii volikogu kui vallavalitsuse ja valla allasutuste personalikulud - vastavalt veerandi ja kümnendiku jagu. Vallavalitsuse ja valla allasutuste kulude suurenemist kommenteerides märkis Luhalaid, et põhipalka ei tõstetud kellelgi, küll aga moodustati preemiafond - "2009. aastal kaotati ära nii tulemustasud kui preemiad, aga asutuste juhtidega vesteldes on korduvalt jutuks tulnud, et preemia maksmise võimalus on väga oluline".

Arengukava valmib sügiseks

Volikogu eelmise koosseisu viimasel istungil eelarve eelnõu tagasi võtnud toonane vallavanem Veikko Luhalaid põhjendas oma otsust muu hulgas valla arengukava ja eelarvestrateegia puudumisega, mis takistavad kavas olevaid investeeringuid.

"Pool tööst on tehtud," ütles Luhalaid nüüd volikogu esimehena, et arvnäitajate osas on mõlema dokumendi ettevalmistamisega lõpule jõutud. "Oma võimalused ja soovid oleme ära analüüsinud, nüüd tuleb veel välja töötada mõõdikute süsteem, mis annaks selge signaali, kas ühe või teise eesmärgi võib täidetuks lugeda."

Nii arengukava kui eelarvestrateegia valmivad tema hinnangul augustis ning pannakse seejärel avalikule arutelule.

Märksõnad

Tagasi üles