Kontserdimaja sai esmakordselt spordiareeniks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva pärastlõunal silkas Jõhvi kontserdimaja treppidel ja korrustel ringi ligemale sada spordirõivastes ja higist nõretavat inimest, kes kõik midagi otsisid.
"Andke mulle palun uus kaart, mu enda oma kukkus kusagile klaverite vahele," tormas allkorruse fuajees asunud võistluskeskusse üks neiu.
Üks stolise rahuga mööduv sportlik härrasmees, kes oli juba jupp aega eri kontrollpunkte otsinud, küsis korraldajatelt: "Ei tea, mis kuupäev ka juba on?"
Esimene spordivõistlus
Jõhvi spordielu ühel eestvedajal Hardi Raiendil tekkis läinud suvel mõte korraldada kontserdimajas siseorienteerumise võistlused. "Ega Piia Tamm [kontserdimaja direktor] sellest alguses väga vaimustuses olnud, aga saime ta siiski kiiresti nõusse," sõnas ta, lisades, et põhjaliku uurimistöö tulemusena selgus, et alates kontserdimaja valmimisest 2005. aasta sügisel polnud seal enne ühtegi spordivõistlust toimunud. "Isegi kabe- ega maleturniire mitte," nentis Raiend.
Sobiv aeg siseorienteerumise võistluse korraldamiseks saabus möödunud nädalavahetusel, mil Pannjärvel toimusid Eesti suusaorienteerumise meistrivõistlused, kuhu saabus hulganisti ka lätlasi. Siseorienteerumine kontserdimajas kujunes selle võistluse põnevaks vahemänguks.
Kontserdimaja orienteerumisvõistluse rajameister Ain Kaare Suusahullude klubist ütles, et sellises majas raja tegemine oli väga põnev ettevõtmine. "Käisin paari nädala eest korra siin. Enne seda olin saanud evakuatsiooniplaanid ja püüdsin nende põhjal luua endale majast mingi ruumilise ettekujutuse. Kodus laua taga koostasin raja ja Hardi Raiend käis seda kohapeal valideerimas, et kas nii, nagu ma joonistasin, on üldse võimalik kõiki punkte läbida," kirjeldas Kaare raja valmimist.
Siseorienteerumine nõuab võistlejalt rohkem kolmemõõtmelist mõtlemist kui maastikul kontrollpunktide otsimine. "Pead suutma aru saada, kuhu saab minna ja kuhu mitte. Osa uste lukkupanekuga on võimalik lihtsamaid teekondi kinni panna. Kuigi esmapilgul tundub, et järgmise punkti juurde saab otse, siis tegelikult viib kõige kiirem tee sinna suure ringiga," rääkis Kaare, kes kaasas rajale muuhulgas ka näiteks evakuatsioonitrepid, kuhu maja oma töötajadki suhteliselt harva satuvad.
Kaare on varem olnud siseorienteerumise rajameistriks Tartu suurtes kaubanduskeskustes Tasku ja Lõunakeskus. "Kontserdimaja on selles osas kaubanduskeskustest kindlasti parem ja huvitavam, sest siin on mänguruumi rohkem ja saab teha huvitavama raja" ütles ta ja lisas muiates, et väike lootus siiski on, et õhtuks õnnestub kõigil orienteerujatel tagasitee leida.
Andis aru saada, kus oled
Meeste arvestuses teise koha pälvinud Aleksandr Šved Tallinna orienteerumisklubist SRD, kellel kulus raja läbimiseks veidi üle 20 minuti tõdes finišis, et algul oli üsna raske aru saada, kuhu minna tuleb. "Vigu tuli esialgu päris palju sisse. Teise punkti juures seisin mitu minutit, et aru saada, kus ma olen. Kui aga paar punkti said võetud, liikusin juba suures osas mälu järgi," ütles ta, tõdedes, et sellise kontsentreerumist nõudva võistluse ajal tal kontserdimaja interjööri nautimiseks mahti ei jäänud.
Piia Tamme arvates sobis orienteerumine kontserdimajja väga hästi. "Olen ise perekondlikult orienteerumisega tihedalt seotud ja see on mulle väga sümpaatne ala," ütles ta. Tamme sõnul võõrustaks kontserdimaja ka tulevikus meelsasti spordivõistlusi. Poksimatšide koha pealt võtaks ta mõtlemisaega, aga iluvõimlejad oleksid kohe teretulnud.