Kurtna järvede veetase alaneb
29. mai 2013, 22:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ökoloogia instituudi teadlaste mõõtmisandmete järgi alanes kolmes Vasavere veehaardele lähemas järves veetase vihmasele suvele vaatamata aastaga kuni 80 sentimeetrit.
Mullu mais paigaldas Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi järveuuringute töörühm seitsmesse Kurtna järvestiku järve ajutised veetaseme mõõdulatid. Suvel ilmnes ootamatult järsk veetaseme alanemise trend kolmes Natura elupaigatüübi umbjärves - Martiska järves, Kuradijärves ja Ahnejärves -, mis hoolimata erakordselt vihmasest aastast jätkus ka sügisel ning talvelgi.
Aprillis selgus, et aastaga oli veetase alanenud Kuradijärves 80 sentimeetrit, Martiska järves 71 ja Ahnejärves 42 sentimeetrit. Võrreldes loodusliku seisuga aastal 1946 on Martiska järve ruumalast alles vaid 35% ja Kuradijärve ruumalast 37% ning järvede pindalad on looduslikuga võrreldes kahanenud kuni poole võrra.
Veehaarde mõju?
Andmete analüüsile ja varasematele uuringutele tuginedes peab järvede töörühma juht, TLÜ ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa veetaseme alanemise põhisüüdlaseks Vasavere põhjaveehaaret.
"Juulis 2012 käivitati uus Ahtme filtreerimisjaam ja renoveeritud Vasavere veehaarde pumplad. Enne renoveerimist jäi keskmine ööpäevane veevõtt alla 5000 kuupmeetri ööpäevas, kuid 2012. aasta teises pooles ja 2013. aastal on veevõtt tõusnud lubatud maksimumini - 8000 m³ ööpäevas," põhjendas ta.
Kuigi Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemi renoveerimise käigus tehtud keskkonnamõjude eelhinnangus järeldati, et põhjaveehaardel ei ole järvede veetasemele peaaegu üldse mingit mõju, leiab Terasmaa, et kogutud andmed ei anna mingit alust selle järeldusega nõustuda ning uuringud peavad jätkuma.
Piirkonna parim joogivesi
"Meie ei ole otsustajad, vaid lähtume riiklikult määratud ressursist," ütles põhjaveehaaret haldava OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Meile lubatud 8000 kuupmeetrit ööpäevas on tegelikult vähendatud norm, varem oli lubatud 10 000 kuupmeetrit. Varasemad aruanded sisaldavad ainult müüginumbreid, nii et kui palju sealt tegelikult vett välja pumbati, ei tea keegi."
Pärnamäe sõnul on Vasavere veehaare piirkonna parim joogiveeallikas ning märksa kehvemat vett andev Ahtme veehaare rajati sellele lisaks just sellepärast, et Kurtna järvi säästa. "Pool aastat uuringuid on liiga lühike aeg," arvab ta, et järvede veetaseme alanemist võivad põhjustada hoopis mingid muud looduslikud mõjud. "Kui on probleem, siis peab riik tellima uued uuringud."
Kinnikasvamise oht
Kurtna järvi puudutab otseselt ka Viru kaevanduse sulgemine: kaevandusvete koormus järvedele küll väheneb, ent see võib kaasa tuua hoopis olukorra halvenemise.
"Praegu suunatakse Estonia kaevanduse idatiivast ja osa Viru kaevandusest pärinevat kaevandusvett Raudi kanalisse, mis läbib Nõmme-, Särg-, Ahven- ja Kirjakjärve ning suubub Mustajõkke. Meie mõõtmistulemuste põhjal oli sulfaatide sisaldus Nõmmejärve sissevoolul tänavu aprillis järvede ökosüsteemile ohutust piirnormist üle kolme korra kõrgem," rääkis Jaanus Terasmaa. "Viru kaevanduse sulgemise järel saasteainete kontsentratsioon vees suureneb - Viru vesi tuleb kaugemalt ja on järve jõudes puhtamaks muutunud - ning vooluhulk väheneb. See võib kaasa tuua hapnikupuuduse, mille tagajärjel kiireneb järvede kinnikasvamine."
Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade valdkonna keskkonnajuhi Kalmer Sokmani sõnul on ökoloogia instituudi varasemad uuringud näidanud, et Estonia ja Viru kaevanduse vesi aitab järvede kinnikasvamist ära hoida. "Viru kaevandusest väljapumbatava vee kogus on selles suunas üsna väike, nii et kui kaevanduse idaosas asuv pumpla töö lõpetab, siis see mõju ei ole eriti märgatav."
Jälgimist tuleb jätkata
Jaanus Terasmaa sõnul uuriti Kurtna järvi põhjalikult viimati möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate keskel, kui need olid kõige nukramas olukorras. Hiljem on üht või teist asja järvedes küll seiratud, veetaseme muutuste kohta pole aga mingit ülevaadet - välja arvatud Liiv- ja Kastjärves, kus seda jälgib Eesti Energia Kaevandused.
"Meie projekt on lõppenud, aga üritame veetaseme jälgimist ikkagi jätkata," loodab Terasmaa, et mitmele ametkonnale saadetud murekiri kaasamõtlejaid ja toetajaid leiab, seda just riiklikul tasemel.
Keskkonnaministeerium lubas üksikasjaliku vastuse anda täna.