Mäetaguse õpetajad teenivad Eesti rekordpalka

Illuka vald maksab riigi haridustoetusele kõvasti peale, et tagada õpetajatele seadusega nõutud palk. Pildil annab tööõpetuse tundi algklasside õpetaja Jaanus Uustalu. Foto: PEETER LILLEVÄLI

Mäetaguse vallas on õpetajate palk Eesti kõrgeim - 1273 eurot -, ületades ligemale 500 euroga oma kolleegide töötasu päris mitmes Ida-Viru omavalitsuses.

Haridus- ja teadusministeerium on pahandanud omavalitsustega, et riigi palgatoetus ei jõua kõikides linnades ja valdades täielikult õpetajateni. Samal ajal on omavalitsusi, kes panustavad riigi rahale juurde: selliseid on Eestis üle kolmandiku ja Ida-Virumaal isegi enam kui pooled. Näiteks Mäetaguse maksab juurde rohkem, kui riik annab, ehk üle 200 protsendi riigi rahast.

Omavalitsuste raamatupidamisandmetel ongi Eesti kõrgeim keskmine õpetaja palk Mäetaguse vallas, kus see ulatub 30. septembri seisuga 1273 euroni. Kõige vähem teenivad Ida-Virumaal Lohusuu õpetajad, kelle keskmine palk on 769 eurot (õpetajate palgastatistikaga saab tutvuda haridusstatistika andmebaasis www.haridussilm.ee - toim.).

"Mis puudutab Mäetaguse õpetajate selle aasta palgakulusid, siis järelikult suutis direktor selle eelmisele volikogule ära põhjendada. Selge on see, et mida rohkem sa maksad, seda rohkem saad nõuda töö kvaliteeti," märkis vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Rene Kundla.

Tema sõnul on suured palgakulud seotud ka sellega, et Mäetaguse koolis on palju hariduslike erivajadustega lapsi ja individuaalõpe on kallis. "Leian, et meie kooli võimalustest võiks osa saada isegi rohkem lapsi - kasvama ei peaks mitte ainult õpetajate, vaid ka õpilaste arv."

Praegu saab Mäetaguse vald riigilt palgatoetust õpetaja ametikoha kohta 548 eurot ja maksab juurde 725 eurot. Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep ja vallavanem Konstantin Kaus ei soovinud kommenteerida, kas senist praktikat jätkatakse ka tuleval aastal, öeldes, et eelarve kokkupanek alles käib.

"See on väga häiriv, kui kogu aeg toonitatakse, et Mäetagusel on kõige kõrgemad palgad. Oleks väga ilus, kui kõigil õpetajatel oleksid kõrged palgad," arvas Kaus.

Mäetaguse kooli direktor Tarmo Valgepea leidis, et see palk, mida Mäetagusel õpetajatele makstakse, peaks olema Eestis miinimum, arvestades, millised ootused ja vastutus on koolile pandud.

Valgepea hinnangul võiks ühiskonnas muutuda mõttemall, et näiteks ametnik peab teenima õpetajast rohkem.

"Õpetajad ongi suurema kodeeringuga ja see tuleb alla neelata. Kui ei, siis tuleb võtta õpetajatelt ülesandeid vähemaks. Paraku on ühiskond harjunud, et õpetaja saabki vähe palka."

Kokku ei hoita

Teine omavalitsus, kes õpetajate töö tasustamiseks kõvasti kukrut kergendab, on Illuka: seal laekub riigilt õpetaja ametikoha kohta 451 eurot, vald paneb juurde 465 eurot, nii on keskmine palk 916 eurot.

"Oleme seaduskuulekad ja õpetajad peavad ette nähtud palga kätte saama - püüame selle pealt mitte kokku hoida. Kui riik oma osa vähendab, siis meie peame suurendama," selgitas vallavolikogu esimees Paul Kesküla. Tema sõnul on Illuka eripära, et lasteaia õpetajad teenivad oma koolis töötavate kolleegidega võrdset palka, sest lasteaed ja kool on üks asutus.

Tudulinna vald, kes maksab riiklikule palgatoetusele juurde 244 eurot õpetajakoha kohta, nii et keskmine palk küündib 799 euroni, on hoopis teistsuguste võimalustega kui Mäetaguse või Illuka.

"Tudulinna on maaomavalitsustest kõige väiksema sissetulekuga, aga maksame palgatoetusele juurde ja siiski suudame seadust täita. Oleme väga harvalt asustatud piirkond ja põhikool on meile tähtis," selgitas vallavanem Andrus Toss.

Maakoolidele soodsam

Uus rahastamismudel, mis peaks hakkama kehtima 2015. aastast, on ministeeriumi kinnitusel väikestele maakoolidele soodsam. Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on muudatuste eesmärk jagada omavalitsuste vahel haridustoetust viisil, mis garanteerib linnaga samaväärse õpetaja palga ka väikestes omavalitsustes ning kindlustab kodulähedaste põhikoolide säilimise õpilaste arvu vähenemise tingimustes.

Praegu kehtiva põhikooli ja gümnaasiumi seaduse kohaselt jagatakse haridustoetust peamiselt õpilaste arvu järgi. "Muutus, mille me seadusesse sisse kirjutame, on see, et arvestatakse õpilaste arvu, regionaalseid iseärasusi ja õppekava nõudeid," selgitas Aaviksoo maakonnalehtede ajakirjanikega kohtudes.

"See garanteerib seaduse tasemel, et Tallinnas on üks hind ja Missos teine hind. Umbkaudu on erinevused kuni 6 korda ühe õpilase kohta," rääkis minister.

Aaviksoo sõnul arvestatakse regionaalset koefitsienti ka praegu, aga edaspidi fikseeritakse see mitmeks aastaks senise ühe asemel, mis annab omavalitsustele suurema kindlustunde.