Oru joogiveest leiti peale benseeni ka fenoole

"Pudelivett ostetakse enam-vähem sama palju kui varem, viieliitriseid kanistreid aga tellime nüüd üle kolme korra rohkem," ütles Oru kaupluse juhataja Olga Pavlova. Foto: Peeter Lilleväli

Terviseameti järelevalve käigus tehtud analüüsides leiti Oru joogiveest peale lubatust rohkema benseeni ka fenoole, mida seal üldse olla ei tohiks; vee-ettevõtja lubab ajutise lahendusena hiljemalt jaanuari keskpaigaks puurkaevule söefiltri paigaldada ning jätkab ka veevedu.  

Juba neljandat nädalat veab OÜ Järve Biopuhastus Kohtla-Järve Oru linnaossa iga päev puhast joogivett - sellest ajast saati, kui selgus, et kohaliku puurkaevu vesi sisaldab lubatust kolmkümmend korda rohkem ohtlikku benseeni.

"Iga päev käime vee järel, kolm viieliitrist kanistrit korraga," rääkis Orul elav Irina Boriskova. "Poest ostame ka vett, sest tsisternist toomisel on ööpäev vahet ja kui vesi kanistris pikalt seisab, siis seda enam juua ei taha. Pesemiseks kasutame ikka kraanivett - tõsi, laps sellega ei pese."

Boriskova sõnul on Oru kraanivesi juba pikka aega haisenud. "Varem, aastat kakskümmend tagasi, oli meil väga puhas ja hea vesi, aga juba ammu on sel tugev keemialõhn."

Niina Kuzmina töötab Toilas. Töö on vahetustega, nii et selleks ajaks, kui Orul tsisternist joogivett jagatakse, ta tihtipeale koju ei jõua.

"Ostan vett poest või toon Toilast kanistriga kaasa. Kraanivett küll juua ei taha, sellel on tugev kõrvalmaitse juures," ütles ta.

Tasuta jagatavale veele vaatamata on Oru kaupluses kanistritega müüdaval joogiveel hea minek. "Varem osteti umbes 30 kanistrit nädalas, nüüd tellin nädalaks terve aluse ehk 105 kanistrit," ütles kaupluse juhataja Olga Pavlova.

Oru lasteaeda viib Järve Biopuhastus iga päev tsisternitäie vett, mida hoitakse seal samuti vee-ettevõtja antud kanistrites.

"Toiduvalmistamisel kasutame ainult seda vett, käsi tohivad lapsed ikka kraaniveega pesta," rääkis lasteaia juhataja Svetlana Loginova. "Kraanivett pole meie lapsed siin kunagi joonud, selleks on alati köögist keedetud vett võetud, nii et selles mõttes ei muutunud lastele midagi."

Oru inimesed suhtuvad tekkinud olukorda leplikult ja mõistvalt. Isekeskis arutades on reostuse põhjustajaks arvatud vana turbakombinaati, bussifirmat või garaažiühistut. Enim peavalu tekitab aga teadmatus, kui kaua selline olukord veel kestab.

Söefilter vett puhastama

OÜ Järve Biopuhastus paneb praegu kokku söefiltrit, mille abil peaks saama joogivee puhastada nii benseenist kui teistestki kahjulikest ühenditest.

"Karkass on juba olemas, süsi tellitud ja peaks lähipäevil kohale jõudma," usub vee-ettevõtte tootmisdirektor Andra Pärnamäe, et ilmselt õnnestub teha nii väike söefilter, mis pumplahoonesse ära mahub.

Seadme monteerimine ja paigaldamine võtab mõnevõrra aega, ent hiljemalt jaanuari teise nädala lõpuks peaks see juba töötama. Veel pole selgust, kui kaua see filter töötab, samuti ei teata, mida teha tekkiva jäätmega.

Ühtaegu tegeldakse koostöös Tallinna tehnikaülikooli teadlastega ka teise, ultraviolettkiirgusel põhineva lahenduse otsimisega.

Andra Pärnamäe sõnul on tegemist täiesti uudse Jaapanist pärit tehnoloogiaga, mida seni on kasutatud üksnes kosmosetehnoloogias. "UV LED-lampidega valgustatakse vett titaankatalüsaatori juuresolekul," selgitas ta, et seda on seni kasutatud üksnes reovee puhastamisel ja sama valdkonna katsetusi kavatsesid hakata tegema ka Tallinna teadlased. "Ajaliselt sattus kokku, et nad just ehitasid seda katseseadet ning meie probleemist kuuldes olid valmis seda joogivee peal katsetama. Jaapanis tehtud laborikatsete põhjal peaks see tehnoloogia benseeni eraldamiseks hästi sobima."

Katsete ja vajalike arvutuste tulemused peaksid selguma jaanuari lõpuks. Loomulikult oleks selle tehnoloogia rakendamine väga kallis ning kui söefilter end ajutise lahendusena õigustab, siis sellega ka piirdutakse.

"Tsisterniga puhta vee vedamist jätkame varuvariandina niikuinii. Kui ilmad külmaks lähevad, katsume veejagamise meie Oru kliendiosakonda üle viia," lubas Pärnamäe.

Fenoolid viitavad ammusele reostusele

Milline saab olema Oru joogiveeprobleemi lõplik lahendus - kas uus puurkaev või veetoru Jõhvist Orule -, selgub siis, kui on teada, kust reostus pärineb ning kuidas see põhjavette on jõudnud.

"Keskkonnainspektsioon tegeleb benseeni vette sattumise põhjuste selgitamisega, aga asi ei ole praeguseks sugugi selge," ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. "Praegu ei ole  mingit viidet sellele, et kusagilt reostust juurde tuleks, seega arvame, et tegemist on mingi vana reostuse tagajärgedega. Veel ei ole ka teada, kui palju ja kui suurel alal reostust võib esineda."

Tuule sõnul otsitakse praegu taustainfot ja kaasatakse eksperte. "Kui kaua selguse saamine aega võtab, on raske  prognoosida," tõdes ta.

Möödunud nädala lõpus võttis terviseamet järelevalve käigus Orul uued veeproovid. Ameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et analüüsiandmete põhjal ületas benseeni sisaldus puurkaevuvees normi 50 korda, lastaia kraanist võetud vees kümme korda. Vees oli ka lubatust rohkem fenoole.

"Tellime lisaveeanalüüsi, sealhulgas igasuguste kantserogeenide määramise, mida tavalise süvaanalüüsi käigus üldse ei määrata, sest joogivees neid olla ei tohiks," ütles Andra Pärnamäe.

Tema sõnul kinnitab fenoolide olemasolu joogivees, et tõenäoliselt on tegemist nõukogude ajast pärit reostusega: "Selline reostus tuleneb ilmselt põlevkiviõlist, mida tol ajal katlamajades valdavalt küttena kasutati."