Ida-Viru õpilased sörgivad teiste sabas

PISA testis osalemist on võrreldud koolilaste olümpiamängudega. Pilt on tehtud Jõhvi gümnaasiumi 2012. aasta olümpiamängudel, kus küll võisteldi spordis, mitte teadmistes. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Haridus- ja teadusministeeriumis valminud PISA testi tulemuste regionaalne analüüs näitab, et erinevused on väga suured ning Ida-Viru põhikoolide õpilased saavad eluks kõige nõrgema ettevalmistuse.

Kui võrrelda varasemate PISA testidega, on Ida-Virumaa tulemused läinud kõigis kolmes uuritud valdkonnas - matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes - paremaks. Aga sellega ka head uudised lõpevad.

Maakondade võrdluses on Eesti kõige nõrgemad tulemused matemaatikas ja loodusteadustes just Ida-Virumaal. Lugemises on õnnestunud üks maakond - Põlvamaa - selja taha jätta. "Kui analüüsisime regionaalseid erinevusi, ei arvanud, et vahe on nii suur," tunnistas ministeeriumi välishindamisosakonna nõunik, Eesti esindaja PISA nõukogus Maie Kitsing.

Tulemused ei tähenda siiski, et Ida-Viru õpetajad tuleks häbiposti panna, leidis ta.

"Häbipostist ei saa rääkida juba sellepärast, et Eesti alumine tulemus on maailma mastaabis ikka heal positsioonil. Küsimus on pigem selles, mida teevad õpetajad teistmoodi nendes maakondades, kes on eespool."

Kitsing tõi näiteks Põlvamaa: kui Eesti maakonnad esinenuks PISA testis iseseisvalt, oleksid sealsed lapsed loodusteadustes maailmas teisel kohal.

"Keeldun uskumast, et Põlvamaa lastevanemad ja lapsed on erilised loodusefännid. See on ikka õpetamise taga. Kaldun arvama, et Põlvamaal tehakse loodusteadustes hästi palju projektitööd ja aktiivõpe arendab neid oskusi, mida PISAs mõõdetakse. Küsimus on selles, kas sa ainult tead või oskad neid teadmisi ka kasutada."

Õpitakse teistmoodi

Et vene õppekeelega koolis õpitakse ja õpetatakse teistmoodi, näitas juba 2009. aasta PISA testi lisauuring. "See näitas väga selgelt, et vene õppekeelega koolides on kasutusel traditsioonilised ja eesti õppekeelega koolides uuemad õpetamismeetodid, mis õpilasi rohkem kaasavad," vahendas Kitsing.

Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi ütles, et tema juhitud kooli tulemused on Eesti keskmisest nõrgemad, kuid 2009. aastaga võrreldes siiski paranenud. Tulemuste õpetajatele tutvustamine seisab veel ees.

"Minu arvates on põhiprobleem see, et õpetajate endi funktsionaalne lugemisoskus on väga madal. Ehkki meie maakonnas sündis ettevõtlik kool, mille põhimõtted eeldavad väga head funktsionaalset lugemisoskust, võiks ettevõtlikke koole olla rohkem," arvas ta.

Piirimäe sõnul teavad meie õpetajad väga hästi, kuidas õpetada, aga õpetavad kohati nii nagu eelmisel sajandil. "On vaja teist tüüpi õpetajakoolitust - praktikaga pooleks. Selliseid koolitajaid, kes panevad õpetajad tegutsema nii, nagu nad peaksid panema lapsed tunnis tegutsema."

Ei võeta tõsiselt?

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajale Kaarin Veinbergsile tulid üllatusena Narva koolide tulemused. "Arvasin, et Narva paistab linnade seas silma, aga oli kõigis valdkondades viimasel kohal. Kui võtta selle järgi, et meie koolide õpilased, eriti Narva noored, esinevad hästi üleriigilistel olümpiaadidel, peaks koolides justkui kõik korras olema."

Teiseks tekitab Veinbergsis küsimusi, et kui põhikooli õpilased teevad PISA testi nii nõrgalt, siis kuidas riputatakse gümnaasiumi lõpetades kaela nii palju kuld- ja hõbemedaleid.

"Kindlasti ei saa väita, et meie õpetajad ja õpilased on rumalad ning laisad. Aga on olnud jutuks, et kuna suur osa vene õppekeelega põhikoolide õpetajatest riigikeelt ei valda, ei saa nad osaleda ainekava koolitustel. Nende eesti kolleegid liiguvad samal ajal edasi. Ei saa ka välistada, et mõnes vene koolis kasutatakse õpikuid, mis pole trükitud meie riigis."

Veel ühe võimaliku põhjusena pakkus Veinbergs välja suhtumist. "Võib-olla on asi selles, et meie venekeelsed koolid ei võta PISA testi tegemist tõsiselt. Ja kui õpetaja ei võta seda tõsiselt, ei tee seda ka õpilased."

Kitsingu hinnangul tasub rahvusvahelises uuringus osalemisse suhtuda täie tõsidusega. Ta viitas Kanadas tehtud uuringule, mis vaatles tulemuste seost elus hakkamasaamisega. Uuring näitas, et koolide aastahinded ei peegelda elus hakkamasaamist, küll aga PISA tulemused.

"Seda tuleks võtta tõsiselt, et näiteks lugemises ei saavuta baastaset 15 protsenti Ida-Viru õpilastest, samal ajal kui Läänemaal on neid ainult 4 protsenti. Meil on küsimus selles, et ühe piirkonna noored on eluks vähem ette valmistatud, ja seda ei saa lubada," märkis Kitsing.