Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg ei pelga olla ebapopulaarne

Tõnis Kalberg: "Üks asi on käia ja jagada lubadusi ning naeratada, kuid need lubadused tuleb ka ellu viia." Foto: Peeter Lilleväli

Pärast valimisi Sillamäe aselinnapea kohalt linnapeaks tõusnud Tõnis Kalbergilt ei maksa rahvamehelikku käitumist oodata. "Ma annan endale aru, et inimestega suhtlemine ja neile selgitamine on väga oluline, kuid mulle endale meeldib oma ametis see teine pool rohkem - tegelemine põhjapanevate dokumentide ja kokkuleppimistega ning nende kokkulepete elluviimisega," kostab ta. 

Sillamäel on ajaleht, mille väljaandmist linn doteerib, ja oma üllatuseks avastasin, et Sillamäel on ka oma televisioon ning operaator, kes seda teeb, on linnavalitsuses palgal. Nagu Tallinnas - väga mugav, see tähendab kriitikavaba variant omavalitsusele. Aga - kus on eestikeelne televisioon ja eestikeelne leht? Kas see kolm protsenti linna elanikest, mille eestlased Sillamäel moodustavad, ei tähenda teile midagi? Mina Sillamäe eestlasena piketeeriks juba ammu raekoja ees. Kui see pole diskrimineerimine, siis mis see on?

Nad ikka mõnikord kritiseerivad meid ka.

Mis te räägite?

Kanalid informatsiooni edastamiseks peavad omavalitsusel igal juhul olema. Praegu on kahjuks tõesti nii, et eestikeelseid kanaleid pole, sest kulutused oleksid selleks liiga suured, arvestades eestlaste väikest kogukonda. Kuid see kogukond suhtleb omavahel palju ja ma loodan, et informatsioonipuudust neil pole.

Mitu häält te valimistel saite?

Nelikümmend millegagi.

Vähevõitu.

Tulemus oli mulle üllatav, sest ma ei lootnud niigi palju saada.

Kas te olete Sillamäel tõesti nii ebapopulaarne? Ei taha hästi uskuda. Kardan, et te teete oma tööd hästi, kohusetundlikult, kuid te ei paista välja - te pole pildil.

Eks see valimistulemus sõltub mitmetest asjaoludest. Valimisnimekirjade liidrid saavad kindlasti rohkem hääli, samuti oleneb palju lubadustest. Mõnedes sfäärides on inimestel lihtsam lubadusi jagada.

Mida te olete pannud kõrva taha Sillamäe kauaaegse linnapea Ain Kivioru tegemistest ja käitumisest?

Ain Kiviorg ja tollane linnasekretär Tõnu Uustalu  olid legendaarsed ametnikud. Nende ajal tegid asjaajamine ja kogu linna areng suure sammu paremuse poole, nii et Kiviorg on muidugi mulle suur eeskuju. Ta oskas väga hästi näha tervikpilti.

Ta oli ka väga osav suhtleja. Te võite tööd rügada, nii et silme eest must, kuid te ei taha ju ometi, et kui ma võtaks Sillamäe tänaval esimesel vastutuleval inimesel nööbist kinni ja küsiks, kes teil linnapea on, saaksin vastuseks: kakoi-to estonets - mingi eestlane.

Keegi ei taha ebapopulaarne olla, aga mis teha - tuleb olla. Üks asi on käia ja jagada lubadusi ning naeratada, kuid need lubadused tuleb ka ellu viia. Ja mina leian, et seda tuleb teha konsensuse alusel - kokkulepetega. Elu on läinud väga tehniliseks ning otsuste tegemisel on mitmesugused piirangud. Väga ahvatlev on minna rahva ette ja öelda, et me anname teile ühekordset toetust, paneme bussiliini teistpidi käima või veel midagi sellist. Kuid üks inimene neid otsuseid ei tee, kõik tuleb volikogu tasemel kokku leppida. Nagu ma ütlesin - see on väga tehniline töö.

Kindlasti on hea, kui on olemas sellised säravad isiksused, kes suudavad olla populaarsed, hästi esineda ja oma ideesid rahvale serveerida, aga minu veendumus on, et kõik otsused peaksid sobituma ühte suurde pilti. Praegu kujuneb see pilt niimoodi, et toimuvad kokkuleppemenetlused. On arengukava ja üldplaneering - meie kokkulepped, kuhu suunas me läheme, on seal fikseeritud. Arengukavast on saanud põhjapanev dokument, mis sisaldab ka finantsprognoose - tulude-kulude proportsioon on seal juba paika pandud. Otsuseid tehaksegi selle dokumendi alusel. Ma annan endale aru, et inimestega suhtlemine ja neile selgitamine on väga oluline, kuid mulle endale meeldib oma ametis see teine pool rohkem - tegelemine põhjapanevate dokumentide ja kokkuleppimistega ning nende kokkulepete elluviimisega.

Ühekordsed toetused ja mitte bussiliini teistpidi käimapanek, vaid suisa tasuta bussisõit - see oleks teile kui Keskerakonna liikmele ju vägagi tuttav võte.

Tegelikult ei ole tasuta ühistransport Sillamäel üldsegi halb mõte ning minu meelest oleks see siin täiesti teostatav. Meil on vaid üks bussiliin ning kui vaadata selle finantseerimist, siis põhilise osa sellest moodustabki linna dotatsioon. Piletitulu on väga väike. Hästi korraldatud tasuta ühistransport vähendaks kindlasti ka parkimiskohtade ning mõnede ristmike läbilaskevõimega seotud probleeme.

Pärast valimisi ning linnapeaks saamist ütlesite, et vara on veel plaanidest rääkida. Kas ühistransport ongi üks teie plaanist, millest te tookord rääkida ei tahtnud?

Minule on praegu kõige tähtsam kasutada ära need toetused, mida on võimalik Euroopa Liidu rahastamisperioodil saada. Nendeta pole võimalik ei riigi ega kohalikul tasandil investeerida.

Teine probleem, millele tuleb leida lahendus, on seotud linna eelarve proportsioonidega. Kui võrrelda Sillamäed teiste Eesti linnadega, siis meil on suuremad kulud sotsiaalvallale, haridusele ja ka kultuurile ning linna majandamise kulud ja investeeringud on väiksemad. Neid proportsioone tuleb muuta ning sellega kaasnevad rasked küsimused. Iga linna allasutus tahab kohti juurde, kuid neid tuleb hakata hoopis vähendama. Koosseise tuleb muuta efektiivsemaks.

Personalikulude optimeerimise kõrval vaatame üle ka majandamiskulud, nende vähendamise ning omatulu suurendamise võimalused: millist kinnisvara maha müüa, millist tulusamalt rendile anda.

On linnavalitsus ja on volikogu, kuid omavalitsustes pole välistatud ka n-ö tagatoad, kus asju tegelikult otsustatakse.

Õnneks on Sillamäe linnavalitsus üksmeelne ning ka volikogu fraktsioonidega saame kenasti hakkama. Kokkulepped linnavalitsuse ning linnavalitsuse ja  fraktsiooni tasemel - see ongi toimiva koostöö aluseks. Muud tagatuba meil pole.

Kas proua Koršunova - eelmine linnapea, praegune volikogu esimees - püsib oma toolil või kipub teid õpetama? Heas mõttes muidugi.

Minu eest paberitele alla kirjutama ta igatahes ei kipu. (Naerab.) Aga kui tõsiselt rääkida, siis ma ise küsin mõnikord tema käest nõu. Ta on iga päev kohal, me osaleme samadel koosolekutel ning suhtleme seega tihedalt. Probleeme, kumb meist on linnapea, ei ole.

Linnalegend räägib - mis linnalegend, see oli Ain Kiviorg, kes rääkis -, et kui te tulite Tartust Sillamäele tööle, soovitas ta teil kohapealt naine leida. Nii läkski - te olete abielus Sillamäe venelannaga.

Jah.

Kiviorg, va kaval rebane, kindlustas sellega, et hea spetsialist peagi Sillamäelt Lõuna-Eestisse putku ei paneks. Te olete Sillamäel olnud juba 15 aastat ning karjäär on sujunud kenasti: alustasite linnavalitsuses juristina, seejärel sai teist abilinnapea ja nüüd siis linnapea.  Pikemas perspektiivis  jääb üle vaadata vaid riigikogu poole, sest erasektoris pole teil ilmselt siis enam midagi teha.

Ega mul seda ettevõtja soont suurt polegi, kuid ma olen erasektoris töötanud ning tean, kuidas seal asjad käivad. Millegipärast ollakse arvamusel, et need on väga vastandlikud ametikohad - et kui erasektoris pead kõvasti tööd tegema, siis omavalitsuses on mõnus äraolemine. See ei ole nii - töö omavalitsuses on küllaltki pingeline. Aga kui rääkida pikemast perspektiivist, siis muidugi pean ma selleks valmis olema, et mingil ajal tuleb kohta vahetada. Kuid esialgu tahaks valimistevahelise perioodi lõpuni kohusetundlikult tööd teha, siis paistab, mis edasi saab.

Aselinnapeana ütlesite Põhjarannikule 2007. aastal antud intervjuus, et kümne aasta pärast peaks Sillamäe olema laiemalt tuntud kogu Läänemere piirkonnas. Kas te olete aastal 2014 sama optimistlik?

Kui vahepeal poleks olnud majanduslangust, oleks areng olnud kiirem. Kuid elukeskkond on Sillamäel endiselt väga hea ja kui rääkida ettevõtluskeskkonnast, siis erinevalt Tallinna sadamast on Sillamäe sadama kaubakäive igal aastal suurenenud. Areng on toimunud ning mitte ainult sadama kinnisel territooriumil. Sadam on loonud enda ümber väga palju muud ettevõtlust - teise ringi ettevõtlust, mis on saanud tänu sadamale samuti areneda, näiteks logistikaettevõtted. See areng jätkub, näiteks kui rääkida Sõtke jõe äärsest alast, siis aastal 2016 peaks seal olema kahetasandiline ristmik, mis samamoodi loob tööstuse arengule eeldused. Nii et meie perspektiivid on head.