Kohtla-Järve elanikud protestivad uue ristmiku vastu

Vironia keskuse juures asuva ristmiku rekonstrueerimine tuli piirnevate majade elanikele nende sõnul täieliku üllatusena. Foto: Peeter Lilleväli

Järveküla tee ja Pisuhänna tänava ristmiku läheduses elavad inimesed pole rahul, et rekonstrueerimise järel tulevad sõidutee osad nende akende alla ning bussijaama ületoomisega suurenevad liiklusvoog ja müra. 

Ligemale 30 Pisuhänna tänava majade nr 3, 4, 5 ja 6 ning Järveküla tee 52. maja elanikku märgivad oma kirjas, et Vironia keskuse ringristmiku rajamine halvendab märkimisväärselt nende elukvaliteeti.

Nad leiavad, et detailplaneeringu lahendus vähendab ka jalakäijate ohutust, kuna kõnniteed hakkab sõiduteest eraldama vaid 70 cm laiune mururiba.

Kopad tulid üllatusena

"Transpordivoogude suurenemine põhjustab mürataseme ning heitgaaside ja tolmu kontsentratsiooni kasvu," selgitasid Marina Fokina ja Margarita Dubrova.

Nende väitel said korteriühistute esindajad ehitusdokumentidega esimest korda tutvuda alles 26. juunil linnaarhitekt Rita Burenkova vastuvõtul. "Leiame, et sellistel puhkudel on vajalik kooskõlastada projekt ristmikuga piirnevate majade elanikega. Meid aga ei vaevutud inimeste ja eriti koolivaheajal olevate laste puhkust tugevalt häirivatest ulatuslikest töödest isegi ette hoiatama," sõnasid nad.

Rita Burenkova ei ole nõus väitega, et linlaste õigusi on rikutud.

"Ristmiku ümberkujundamine ringteeks lihtsustab sõidukite pääsu kaubanduskeskuse juurde ja sealt väljasõitu ning vastupidi väidetavale tagab ohutuma liikluse nii jalakäijatele kui sõidukitele," selgitas linnaarhitekt.

Samas nõustus ta, et Vironia keskusesse rajatav linnadevaheliste liinide bussiterminal kahtlemata kasvatab liiklusvoogu. "Just seepärast seadiski linn OÜ-le Vironia Keskus ehitusloa andmisel üheks kohustuslikuks tingimuseks Järveküla tee ja Pisuhänna tänava ristmiku rekonstrueerimise," kinnitas Burenkova, lisades, et samal ajal ristmiku ehitusega vahetab Järve Biopuhastus samas kohas ka torusid.

"Rong" läks juba ammu

Arhitekt selgitas, et kõnealuse detailplaneeringu arutelu algas juba 2011. aastal. Inseneribüroo Stratum läbiviidud analüüsi tulemuste põhjal jõuti seisukohale, et parim lahendus on just nimelt selle ristmiku ümberkujundamine ringliiklusega ristmikuks, sest see lubab vältida ummikuid ja avariisid ning vähendada heitgaaside hulka.

"2011. aasta detsembris võeti detailplaneering vastu, selle avalik väljapanek toimus 2.-6. veebruarini 2012," loetles Burenkova. "Endastmõistetavalt avaldati teated ka meedias. Pärast avaliku väljapaneku lõppu kinnitati detailplaneering 29. veebruaril."

Linnavalitsuse ametniku teatel sai detailplaneering kõik nõutavad kooskõlastused. "Muide, arutelu ajal ei tulnud kohale ega esitanud oma ettepanekuid ükski linnaelanik. Korteriühistute juhtide personaalset kutsumist aga seadus ei nõua, sest tööd ei puuduta nende kinnisvara juurde kuuluvaid krunte," tõdes Burenkova.

Tema sõnul ühtki puud ega hekki tööde käigus maha ei võeta ja olemasolev kõnnitee säilib endistes mõõtmetes. "Projekti järgi jääb sõiduteest lähima majani pisut üle seitsme meetri," nentis ta, märkides, et Kohtla-Järvel on palju sõiduteega vahetult piirnevaid kõnniteid. "Näiteks Sõpruse, Lehola, Koidula ja Torujõe tänaval pole üldse kõnniteed sõiduteest eraldavat riba. Leian, et liikluse korrastamine ristmiku rekonstrueerimise tulemusel ainult suurendab jalakäijate ohutust."

Arhitekti sõnul tuleb linna peatänaval elades leppida liiklusvoogude suurenemisega, sest linn areneb. "Heitgaasikoguste vähendamiseks linnatänavail aga soovitatakse kasutada madalaid hekke; nendega võib mururiba täiendada linna heakorrastuse käigus," pakkus ta.

Ametniku sõnul ei nõua seadus tööde alustamisest etteteatamist, kui need tööd ei puuduta omaniku territooriumi.

Ümberkaudsete majade elanike esindajad ei ole linnavalitsuse selgitustega rahul ega kavatse kujunenud olukorraga leppida. Nad kavatsevad maavanemalt taotleda  lisakontrolli laienduse detailplaneeringu kvaliteedi üle.