Gümnasistide tasuta koolilõuna tekitab vastakaid arvamusi

1. jaanuarist lubab riik kindlustada tasuta koolitoiduga kõik õpilased. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Riigikogu otsus kindlustada tasuta lõunaga ka gümnaasiumiõpilased paneb osale linnadele-valdadele lisakoorma. Need, kes seda seni omal algatusel tegid, aga võidavad.

Ida-Virumaal on hulk omavalitsusi, kes söödavad kogu koolipere kõhu täis oma kulu ja kirjadega juba praegu. Nende eelarvesse toob koolilõunatoetuse eraldamine järgmisest aastast lisatulu.

Näiteks Sillamäe hüvitab kõigi oma gümnaasiumiõpilaste koolilõuna 2011. aastast. "Maksame praegu iga gümnasisti lõuna eest 1 euro päevas. 1. jaanuarist, kui riik hakkab panustama 78 senti, maksame vahe kinni, sest me pole valmis koolilõuna summat vähendama," märkis aselinnapea Eevi Paasmäe.

Põhikooliõpilaste koolieinele, milleks eraldatakse riigieelarvest samuti 78 senti, linn juurde ei maksa. "Gümnasistid on suuremad ja söövad rohkem," põhjendas Paasmäe.

Ta lisas, et 78 senti on gümnasistide eineks liiga väike summa. "Mina oleksin pannud 1 euro, aga hea seegi," kommenteeris aselinnapea riigikogu otsust.

Seevastu Jõhvi vallavanem Aivar Surva ei pidanud riigikogu eilset otsust mõistlikuks. "Kas meil lastevanemaid ei ole üldse olemas? Minu arvates ei ole õige, kui lastevanemad vaatavad küsivalt riigi ja omavalitsuse poole: miks nad ei toida meie lapsi?"

Surva arvates peaksid toetused olema vajaduspõhised ja abi tuntav. Koolilõunat võiks hüvitada ainult vähekindlustatud peredel, nagu Jõhvi gümnaasiumiõpilaste puhul ka praegu teeb, lisas ta. "78 sendist ei jätku minu arvates isegi toiduainete ostmiseks."

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov oli sama meelt, et toetama peaks nende gümnaasiumiõpilaste koolilõunat, kes seda vajavad. "Samal ajal on õpilasi, kelle vanemad on võimelised ise juurde maksma. Arvan, et Kohtla-Järvel läheme seda teed."

Toimetulek paraneb

Ida-Virumaa omavalitsusliidu ja Vaivara vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid leidis, et kohalikud omavalitsused pigem toetavad gümnasistide toitlustamise otsust, küll on aga omavalitsuste liidud soovinud suurendada summat, millega riik koolilõunat toetab.

"Igal juhul on see positiivne uudis, sest osa omavalitsusi maksab juba praegu kõikide õpilaste lõuna eest. Näiteks Vaivara vallale on see abiks."

Luhalaid lisas, et need omavalitsused, kes pole siiani gümnasiste tasuta toitlustanud, võidavad aga läbi oma elanike toimetuleku paranemise.

Iisaku vald pole siiani oma gümnaasiumiastmes õppivate noorte koolieinet kinni maksnud. Põhikooliõpilaste lõuna eest maksid varem juurde lastevanemad, kuid alates 1. jaanuarist võttis vald kokkade palga ja köögikulud enda kanda.

"Gümnasistide puhul on nüüd valikukoht, kas katame puudujääva osa või teevad seda vanemad. Isiklikult arvan, et seda võiks teha vald. Riigi hea tahe on, et oleks tasuta koolitoit, ja meie oleme omavalitsusena riigi käepikendus," ütles Paavo Palmet Iisaku vallavalitsusest.

Toila vallavanem Tiit Kuusmik ütles, et gümnasiste on siiani tasuta toitlustatud juhul, kui põhikooliõpilaste koolieineks mõeldud raha on üle jäänud. "Kuidas edasi, on keeruline küsimus, mille osas tuleb konsulteerida koolipere ja hoolekoguga ning arutada asja volikogu komisjonides."

Võrdne kohtlemine

Ida-Virumaalt valitud riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Etti Kagarov usub, et riigi otsus toetada gümnaasiumiõpilaste koolilõunat on omavalitsustele pigem abiks kui koormaks.

"Riigi panus katab toiduainete ostmise kulu. Kokkade palk ja köögi ülalpidamiskulud on nii ehk naa omavalitsuste kanda. Ei usu, et need väga palju suurenevad. Tervikuna on see abiks paljudele. Mäletan oma laste kooliajast, et selles vanuses käis külmkapi uks pidevalt kinni-lahti. Gümnaasiumiõpilastel on sooja ja tervislikku koolilõunat väga vaja. Lisaks tagab see õpilaste võrdse kohtlemise."

Millal ümardatakse 78 senti 1 euroks? "Arvan, et see on järgmise aasta riigieelarve arutelude teema," ütles Kagarov, kelle hinnangul ei saa koolilõuna maksumusega päris rahul olla.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles eile riigikogus küsimustele vastates, et riigi eraldatavad 78 senti pole kunagi olnud mõeldud kõikide kulude katmiseks, vaid riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetust koolilõuna tagamiseks.

"Mitmed omavalitsused tagavad juba praegu omal kulul gümnasistidele tasuta koolitoidu. Teised, kes seda siiani teinud ei ole, peavad sellesse mingil määral panustama ka kohalikust eelarvest. Aga arvan, et see on piisavalt väärt eesmärk, et solidaarselt riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös oleks võimalik järgmisest aastast gümnasistidele tasuta koolilõunat pakkuda."