Ida-Viru koolid muretsevad kolgastumise pärast

Eelmisel reedel kogunesid Ida-Viru haridussõbrad TTÜ Virumaa kolledžis, et arutada koolide tugevusi ja probleeme. Teises, jaanuaris toimuvas mõttekojas loodetakse kokku leppida konkreetsetes tegevustes, kuidas muuta maakonna koole huvitavamaks. Foto: Matti Kämärä

Ida-Viru koolide suuremaid probleeme on "teravate pliiatsite" väljaränne, mistõttu supp jääb aina lahjemaks, leiti algatuse "Huvitav kool" Ida-Viru mõttekojas.

Haridus- ja teadusministeeriumi algatuse "Huvitav kool" Ida-Virumaa esimeses mõttekojas vaeti koolide tugevusi ja probleeme. Arutelust võttis osa ligi 60 Ida-Viru lapsevanemat, koolijuhti, õpetajat, omavalitsuste ja ettevõtjate esindajat.

Ida-Viru koolide trumbina nimetati suurettevõtteid, aga ka asjaolu, et regioonis on esindatud nii kutsehariduskeskused kui kõrgkoolide kolledžid, mis annavad suurepärase võimaluse koostööks.

Enamik laudkondi nimetas maakonna eripära ja tugevusena kakskeelsust. Samas tõdeti, et kakskeelsus annab konkurentsieelise juhul, kui keeled on selged.

Loodava Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea leidis, et kakskeelsus on potentsiaal, mis on praegu siiski kasutamata, sest tulemused on nõrgad mõlemas suunas − soovida jätab nii vene õpilaste eesti keel kui vastupidi. "Süsteemselt on keeleõppega kehvasti. Kaks keelt vedeleb piltlikult öeldes maas ja me pole neid üles korjanud."

Maakonna hariduse tugevusena toodi veel välja, et Ida-Virumaa on ettevõtliku kooli sünnimaa ja elushoidja. "Meil on pakkuda kindel retsept, kuidas olla huvitav kool," kinnitas "Ettevõtliku kooli" Ida-Virumaa võrgustiku koordinaator Kristi Goldberg.

Lootused riigigümnaasiumil

Kõige suurema murena jäi mõttekojas kõlama jätkuv väljaränne. Kohtla-Järve kesklinna põhikooli direktor Julia Kalamajeva ütles otse, et Ida-Virumaa kolgastub − helgemad pead kolivad Tallinna ja Tartu ning Ida-Virumaale jäävad vähem võimekad. "Kui vanematel pole head töökohta, siis nad ei oska motiveerida oma lapsi õppima."

Ka Valgepea nentis, et Ida-Virumaalt on 20 aastaga lahkunud Narva linna täis inimesi. "Põhiliselt lähevad minema "teravad pliiatsid" ja supp jääb aina lahjemaks. Suur osa tippjuhte on siia imporditud, sest pole inimesi, keda palgata. Imporditud juht on alati kallim. Inimeste lahkumine on kõige suurem valupunkt."

VKG personalijuht Tea Allikmäe lisas, et Ida-Virumaal pole praegu ühtegi kooli, kuhu tahetaks mujalt tulla. Seega ei tee inimesed, ka nn importjuhid, kolimisotsust ühegi siinse kooli pärast.

Mõttekojas leiti, et lahkumist saab peatada kahel moel. Kui loodav Jõhvi riigigümnaasium saavutab hea maine, võivad võimekad noored teha otsuse selle kasuks. Tugeva gümnaasiumi loomiseks on omakorda vaja säravaid õpetajaid.

"Nõukogude Liit lahendas Siberi personaliprobleemi rahaga. Vajaminevatele töötajatele maksti 2,5-3kordset palka. Sama tuleb teha Ida-Virumaal − palgafondi tõsta, aga läbi testimise, et kooli satuksid head õpetajad," arvas Valgepea, lisades, et kui ta sai maksta Mäetaguse kooli direktorina õpetajatele Eesti kõrgeimat palka, tekkis reaalne võimalus õpetajaid valida.

Samuti tuleks Valgepea arvates lahendada koolijuhtimise probleem − Ida-Virumaal on viimasel ajal vahetunud 11 koolidirektorit.

"Koolijuhi valib koolipidaja ehk omavalitsus, kes ei pruugi olla selleks kompetentne − võimalik ebapädevus palkab pädevust. See on sama hea, kui VKGs ütleks ametiühing, kes tuleks valida ettevõtte direktoriks. Komisjoni koosseisu peaks kaasama rohkem spetsialiste. Praegu on koolipidajate ebapädevus väga suur probleem hariduselu uuendamisel."

Goldbergi hinnangul on tarvis harida ka lastevanemaid, sest nende ootused ei toeta sageli muutusi hariduses. Näiteks kujundava hindamise asemel nõutakse numbrilisi hindeid. Seetõttu minnakse tagasi vanade meetodite juurde, nii et õppimine on igav ja põhineb drillil.

Vähe tagasisidet

Mõttekojas osalenud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski nõustus, et vanemad ootavad haridusasutustelt tihti midagi muud kui peaksid.

"Eri õpetajauuringud näitavad, et Eesti õpetajad saavad väga vähe tagasisidet oma tööle, nii juhtkonnalt, kolleegidelt kui lastevanematelt. Oleme tagasisideks harjunud pidama hindeid, sellest ka peaaegu fetišeeriv suhtumine riigieksamite tulemustesse ja koolide pingeridadesse."

Teiseks jääme ministri sõnul haridusuuendustega jänni, kui mõtleme koolist kui ainult akadeemilisest asutusest ega mõtesta seda kui sotsiaalset asutust, mis kasvatab inimesi.

"Koolid keskenduvad akadeemilistele tulemustele ja jätavad sotsiaalsed aspektid tähelepanuta. Samas näitavad uuringud, et koolides, kus õhkkond on parem, on ka paremad akadeemilised tulemused. Koolid ja lastevanemad pole seda seni piisavalt teadvustanud."

Goldberg arvas, et seda probleemi saaks lahendada, kui riik mõtleks välja alternatiivi riigieksamitele − sel juhul väheneksid pinged lastevanemate ja kooli vahel ning saaks arvestada rohkem laste eripära.