AJA LEHT: Narva-Jõesuu on suvituspaigana esirinnas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ajalehe Põhja Kodu päismik.
Ajalehe Põhja Kodu päismik. Foto: Repro

3. augustil oli Narva-Jõesuu kuurordivalitsuse poolt registreeritud suvitajaid 6846. Sellest arvust on hooaja kestvusel kuni 3. augustini lahkunud 2450 suvitajat ja 3. augustil oli Narva-Jõesuus suvitajaid kohal 4396.

Uusi suvitajaid tuleb nüüd päeva jooksul juure 50 ümber. Näiteks 3. augustil asus suvitama 54 suvitajat.

Vaatamata, et Pärnu, kus tänavu pühitsetakse kuurordi 100aastast juubelit suure pidulikkusega, tahtis tänavu üritada suvitajate rekordilist arvu, sammub Narva-Jõesuu praegu suvitajate arvulise ülekaaluga Eesti suvituskohtadest esirinnas.

Võrdluseks andmed 1. augustil registreeritud suvitajate kohta meie teistes kuurortides. Nii oli Pärnus registreeritud hooaja jooksul 5474 suvitajat, olles seega 1200 suvitajaga vähemuses Narva-Jõesuu järele. Haapsalus 3025 suvitajat, Kuressaares 1702 ja teisal vähem. (Põhja Kodu, 4. august 1939)

Kiviõli kaotas kohtulahingu endise abilinnapeaga

Kiviõli linn kaotas lõplikult kohtulahingu endise abilinnapea Risto Lindebergiga, kellele peab linn nüüd maksma kopsaka hüvitise ning tasuma ka kohtukulud.

Kuna Lindeberg koondati, hoolimata sellest, et tema laps oli koondamise hetkel alla kolmeaastane, ning talle ei pakutud ka asenduskohta, pidi linn vastavalt halduskohtu otsusele maksma talle välja kuue kuu töötasu ehk ligi 7000eurose hüvitise. Sellele lisanduvad veel ligi 800eurosed õigusabikulud.  

Lindebergi arvates olid tema koondamisel poliitilised põhjused. Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev on varem Põhjarannikule öelnud, et ebaseaduslik koondamine toimus linnapea sõnul seetõttu, et neil polnud aimugi abilinnapea alla kolmeaastasest lapsest. (Põhjarannik, 6. august 2014)

Tagasi üles